Cape York ja OTT

Yheksap2evane teepuu6li taimede k6plamine ja istutamine l6petatud, sai m6tted v2ikesele tripile suunatud.

10.11 alustasime Ave ja Siimuga oma roadtrippi Cape Yorki. Cape York on Austraalia k6ige p6hjapoolsem tipp ning peamiselt asustavad seda troopilist poolsaart aborigeenid. Kliima t6ttu on siiski asustus v2ga h6re ning peamiselt on see neljarattaveo (4WD) turismi sihtkoht.
Kusjuures, alustasin siin yhe raamatuga (“The Last of the Nomads”), mis r22gib yhest aborigeenide paarist, kes on teadaolevalt viimased, kes j2rgisid oma esivanemate traditsioone ja eluviisi. W. J. Peasley r22gib esimeses peatykis, kust aborigeenid yldsegi p2rineda v6iksid ning teatud t6endusmaterjali alusel on v6imalik, et migratsioon toimus Kesk- ja L6una-Indiast m88da saarestikku l6una poole. Peamised sarnasused India Darvidiaani esivanematega on teatud v2limuse jooned, bumerangi kasutamine relvana ning samuti sarnasused keelestruktuuris. Selle teooria paneb kahtluse alla vaid t2nap2eva l6una-indialaste ning aborigeenide veregruppide erinevus, siiski on seda proovitud p6hjendada kui demograafiliste muudatuste tulemust, mis on viimase 50 000 aasta jooksul Indias aset leidnud.

Kust iganes nad ka sisse r2ndasid, on nende kultuuril paar kindlat iseloomujoont. K6ige t2htsam on iga h6imu jaoks nende maa ning sealsete pyhapaikade hooldamine. Puuduvad allikad aborigeenide ihale vallutada teise h6imu maid, peamiselt k2idi teise h6imu maal vaid suhtlemiseks, kaubanduslikel ning tseremoniaalsetel eesm2rkidel.

Aga t2nap2eval ei j2lgi neist enam ykski traditsioonilisi eluviise ning peamiselt elatavad end eluaegsetest riigitoetusrahadest, mis on p2ris kopsakad, n2iteks kogu riigi maavaratoodangust l2heb 25% aborigeenidele, neid pidavat siin olema 300 000 ringis. Eks p2ris palju ole see seotud nn “varastatud generatsiooni” ( The Stolen Generation)tegude, kuid ka riigi okupeerimise heastamiseks. Nimelt viidi valitsuses t2ide seadused, mille kohaselt k6ik pool valged-pool mustad (half cast) lapsed v6eti aborigeenide k2est 2ra ning viidi institutsioonidesse, kus neist pidavat saama haritud l22nestunud Austraalia kodanikud. Vanematelt v2etud lastest said riigi eeskostealused, samuti keelati neil r22kida oma emakeeles ning niinimetatud vabadusse lasti nad 18aastaselt. Loomulikult oli ka sellistes asutustes laste suurimaks hirmuks fyysiline v2givald.
Vastavat poliitikat j2rgiti 1869st kuni 1969nda aastani, teatud piirkondades isegi 1970ndate keskpaigani. Nyyd aga proovib valitsus oma vigu toetustega korvata.

Jah, t2nap2eva aborigeenid veedavad enamuse ajast viludas, kas siis puu all, pubi v6i alkoholipoe ees, l2rmavad ja on purjus nagu tarakanid. Riietumisstiilis on eriti popid T-s2rgid ning p6lveni ulatuvad pyksid nii meestel kui ka naistel, jalan6usid nad ei armasta ja ennast pesta ka mitte.

Nojah, nyyd sai kyll pikad jutud maha peetud. Oleks vist aeg asuda tagasi meie seikluste kirjeldamise juurde.

Meie praegusest kodust peaks Cape Yorki olema yle 900 km, sellest 700 km kruusateed. Esimesel p2eval l2bisime kenakesti yle 500 km, millest vaid 300 oli kruusa, kuid siiski j6udsime kuidagiviisi kahest kummist lahti saada! Suht h2mmastav meie jaoks, kuna 8eldakse, et hullemat teed, kui Gibb River Road ei ole ja t6esti, tee tundus iseenesest parem. Aga, mis seal ikka, pidime lihtsalt Archer Riveri Roadhouse’i kummiparandust88kojast l2bi k2ima ning oligi taas k6ik korras. Teisel p2eval hakkas juba p6nevaks minema, p2rast 150 km kruusal rallitamist j6udsime Old Telegraph Tracki (OTT) ristumiskohta. Tegelikult on OTT vaid j22nus teest, mis konstrueeriti 1880ndatel aastatel h6lbustamaks telegraafiliini rajamist Cairns’ist Thursday Island’ile (Cape York’i tipu saar). T2nap2eval on nn teest j2rel vaid meie m6istes metsarajake, kust vastutuleva auto m88dalaskmiseks peaks yks kuhugi v6ssa t6mbama ja alati ei ole selleks v6imalust, kuna takistuseks v6ib olla tihe p66sastik, nn looduslikud seinad v6i v2rskelt p6lenud maastik. Nn v6sap6lengud on siin P6hja-Austraalias tavalised, enamus syydatakse aborigeenide endi poolt, kuna see on yks osa nende kultuurist, vana p6letatakse maha, et uuele v2rskele ruumi teha. Aga muretsemiseks pole p6hjust,peamiselt on teel tippu vaid savanna ja ega yks p6leng teisele poole teed ei ulatagi, lihtsalt ei ole j6udu. Aga jah, see v2ike rajake on siin kohati ka vihmaveede poolt 2ra uhutud, siis tuleb taas vaikselt need kohad yletada v6i leida k6rvalp6ige.

Anyway, nagu juba aru saite, v6tsime meie oma suuna OTT poole, mis lookles l2bi Cape Yorki sydame yle 100 km. Peamisteks adrenaliiniallikateks olid suht vertikaalsed t6usud ja langused ning mitmed mitmed oja- ning j6eyletused. Eks enne sai tsipa eelt88d ka tehtud, kuna peamiselt punnitavad kohalikud OTT tegemise peale silmi!
Teine ja kolmas p2ev m88dusidki t2is p6nevust, hirmu ja r66mu! Ikka ja j2lle, kas siit nyyd libiseb, kas siit ojast saab l2bi, kas m6ni korokodill vaatab m6nest oja22rest vastu, kas asjad peaks autop6randalt 2ra v6tma, kas autoga on ikka k6ik korras, kuna j2rgmine kumm l2heb, kui mitmesaja km p2rast on esimene asustus, kui palju seda tolmu siia autosse tulla v6ib!!!

Kahjuks l6puni ei ole v6imalik Old Telegraph Track’I teha, vastu tuleb Jardine’i j6gi, millest autoga l2bisaadavuse t6en2osus on v2ga v2ike. J6gi tuli yletada praamiga, mis kuulub Cape York’is elavatele aborigeenidele, sealt siis ka vastavad hinnad. Kuigi yles6it kestab vaid paar minutit, praamil on v6ibolla vaja liikuda vaid 20 meetrit, et teisele kaldale j6uda, kysivad kohalikud edasi-tagasi s6idu eest 88 dollarit ehk siis pea 850 krooni!! Mustad juba teavad, kuidas kergelt raha saada/teenida! Ja ega nad ju selle raha eest sulle head klienditeenindust paku, n2iteks kui tagasi tulime, s6imas praamijuht yht autojuhti, kuna too ei saanud tema juhtn88ridest t2pselt aru. K6las see umbes nii, lisage yleolev karjumine juurde: “ You f….. park here, you f… gonna do, what I f….. tell you to do! You f….!”. Parem oleks vast mitte eestikeelde t6lkida.
Igatahes, kui siis j6gi yletatud, j2i Austraalia p6hjapoolsemasse tippu s6ita alla 80 km, kus leidsime ka endale kenakese k2mpimiskoha. Tipp oli ilus ja tore, nagu iga teinegi, aga tunne, et oled ikkagi Austraalia mandri tipus, on magus! Jep, jep, jeep, tegime 2ra! :)

Tagasitulles sai veel tsipa OTT-d tehtud, sest ylesse poole liikudes j2i tegelikult puuduliku informatsiooni t6ttu v2ike l6ik tegemata ja oohoo, milline l6ik! Algas k6ik ilusasti ja toredasti, kuni j6udsime j2rjekordse veetakistuseni, Siim arvas, et tema p6rutab sel korral maad uurimata otse l2bi ja oi,oi, milline yllatus teda ootas. :) Nimelt oli see k6ige sygavam ojake, mida meil l2bida tuli. ^nneks on nende auto k6rgemale t6stetud ning samuti on neil snorkel, meil aga need m2ngukannid puuduvad. Ja kui neil tuli vesi kapoti peale, siis kuhuni ta meil ulatuda v6iks? Eks k6ndisime siis taaskordselt takistuse l2bi ning proovisime madalamat kohta, aga ega eriti ei leidnud. P6him6tteliselt mina juba vaikselt v2risesin, kuid Mikk oli ikka kindel, et ei juhtu autoga midagi. V6imu ju autol on, aga k6rgus oli see, mida selle veetaseme yletamiseks oli tsipa vajaka. Ja nii siis Mikk sealt l6puks l2bi tuli, vesi lainetas yle kapoti ka poolest saati esiklaasile ning kohati, nagu ka Siimulgi, ei puutunud rattad p6hja, kuid yle me sealt saime!!! Juhuuu!!! Ja ainsaks probleemiks sai vettinud 6hufilter, mille usina nuputamisega asendasime minu 6mmeldud autokardinaga. Kui neist enne kasu ei olnud, siis nyyd kyll! T2itis 6hufiltri ylesannet 6htuni ja ikka n2gi nagu uus v2lja!

Aga pean siiski tunnistama, et hirm oli suur…. v2ga suur…. ja mitte kunagi ei tahaks enam midagi sellist l2bi elada… Oleme oma Kati yle v2ga uhked!
Ahjaa, muideks l2ks meil kolmas kumm ka, see siiski v2ikesel metsarajakesel! Ja kuidagi nii 6nnetult puurondiga, et ei anna teist enam parandadagi! Samas on see metsikult v2ike kaotus sellise tripi tegemisel, juhhuuu, soovitan k6igile, elamus on super!!!

Tagasi tulles v6tsime suuna Cooktowni poole, kust sai edasi liigutud Cape Tribulation’i ja Daintree Rahvusparki. Ka sinna s6ites n2itas kaart meile yht ranna22rset 4WD teed, kuid Old Telegraphiga ei olnud see minu meelest v6rreldavgi! Tee oli lai, veeyletusi paar ja needki pea olematud, ainus t6sine neliveo vajadus tekkis yhest m2en6lvast ylesminekul, mis oli vertikaalseim n6lv, mille oleme siiamaani vallutanud, kindel 2WD takistus.

Daintree on tuntud oma imeliste vihmametsade poolest ja t6esti, no on imelised ja vapustavad. Veetsime ka yhe 88 taevani ulatuvate puude all ning suliseva vee k6rval. Poistel oli p2ris h2da l6ke p6lema saada, kuid l6puks said ikka vorstikesed kypsetatud. Yks huvitav asjaolu, mida mina t2heldasin, oli lindude k2itumine, kui tavaliselt vajub loodus pimedusehakul unne, k2is vihmametsas trall 88l2bi, kyll siristasid ja laulsid, kaagutasid ja hyppasid. Huvitav, huvitav :)

Kogu tripp v6ttis aega 7 p2eva, peamisteks eesm2rkideks oli vallutada OTT ja Austraalia tipp, samuti oli tore vihmametsas ringi jalutada ning taas merd n2ha. Meie tripi l6ppkilometraazi numbriks sai 2293. Kolme ja poole kuu jooksul oleme selle autoga l2binud juba yle 10 000 kilomeetri.

Ja nyyd taas see piltide mure, oehh… kyll neid ykskord ka vast saab :)