Mis Maa See On!

Kodumaa... heinamaa... päike... super!

Kohalikud uudised

Eelmises postituses räägitud tsükloni mõju meid eriti ei kõigutanudki, esimese kategooria tsükloniks muutus see alles pärast Broome’i ookeani avarustesse jõudes ning silmgi jäi meist paarsada kilomeetrit põhja poole, meie saime vaid sealt tiba paduvihma ja oligi kõik! Tol õhtul/ööl sai kenakesti hüvasti jäetud ka Raksi ning Assoga ning nii nad nüüd kuskil Java saarel, Indoneesias, seiklevadki. Edu neile! :)


Väike klõpsatus amatööride muusikavideost "Backpacker Son of a Bitch". Autori poolt ei ole veel video ülepanekuks nõusolekut saanud/küsinud.

31st jaanuarist kuni 7nda veebruarini olid Zandersi uksed meie ustavatele klientidele suletud. Kahjuks neile, õnneks meile! Kokkuvõttes oligi see üks vahva nädal, peale küürimise ja suurpuhastuse meie poolt ning uue köögisisustuse ning uue menüü köögi poolt, oli nädal täis ka lusti ning seltskonnamelu. Selleks nädalaks tuli külla ka meile ettevõtte omanik, kes on meie seas tuntud kui üks ülimalt vapper piduline ja eks nii oligi ka meie nädal lookas meelelahutusprogrammidest ning toostidest – kokteilid Zeebaris, A La Carte õhtusöök Pinctada Resordi restoranis, kahjud Zandersi alkohoolsete jookide varudele, sealjuures uute veinide degusteerimine (tsipa rohkem kui üks grr,grr, neelata ja tehtud) kui ka värskendatud menüü roogade maiustamisele.

Õhtul, mil meie Pinctada restoranis einestasime, tabas Queenslandi üks ajaloo suurimaid looduskatastroofe, nimelt tsüklon Yasi. Kindlasti olete uudistest Yasi kohta ühtteist kuulnud, kuidas ta viienda kategooria tsüklonina, tuulte kiiruseks 290km/h, Queenslandi rannikut ründas. Tema laastamistöö oli mitmetes kordades suurem kui neljanda kategooria tsüklon, tuulte kiiruseks 240 km/h, Larry, kes 2006. aasta märtsis Põhja-Queenslandist üle käis. Mõlema tsükloni tagajärjel hukkus üks inimene, banaaniistanduste kahju ulatus/ulatub 80-90%ni. Pärast Larry’it tõusis banaanihind 400-500%, eks näis, mis Yasi tagajärjed meile toovad. Ulatuslikumat laastamistööd tegi aga Yasi nii sotsiaalse kui tehnilise infrastruktuuri vallas olles mastaapselt suurema mõjualaga kui Larry, täpsemalt laiutas ta 500 kilomeetri laiusel lõigul.






Ei ole Austraalia looduskatastroofidel ei lõppu ega algust – pärast Lõuna- Queenslandi üleujutusi külastas Põhja-Queensalandi Yasi, mille tagajärjel tekkisid üleujutused ka Melbourne’is, nüüd on jõudnud kord Perthi kätte, kus on võimust võtnud väikesest sädemest tekkinud laastav tulekahju, mis on hävitanud 72 kodu ning põhjustanud ulatuslikku kahju 32le kodule. Tänaseks on tulekahju kontrolli all.

Aga äge uudis on see, et Inara on kohal!! :) Küll Sydney’s, seega minust 4000 km kaugusel, siiski aga Austraalias, mis on ikka mitmeid kordi lähemal kui Eesti! Ja Vodafone’i tasuta kõneminutid saab ka lõpuks ometi ära kasutada!



Ahjaa, ja nädalapäevi tagasi läksid Mikul ühel hetkel kõrvad kikki ning suu vajus ammuli, kui siis äkki hõikas kõva häälega "Kelin!!!" nagu midagi hullu oleks juhtunud, hehe, aga tegelikult tuli lihtsalt telekast Eesti film "Head käed". :)

Ja nüüd tuli meelde, et Marin küsis ka, kuidas meil siin ilmaoludega on, võiksin öelda, et mõnusalt muhe! :) Palav ja niiske on siis, kui mitu päeva pole vihma näinud, vihmaga on lihtsalt märjavõitu, aga mõnus. :) Hetkeseisuga on veebruari keskmine temperatuur 32,7 kraadi, praegu aga, pärast vahelduva pilvisusega päeva, kell 7 õhtul 27 kraadi.

Ja no kuna Marin nõudis ikka pilte ka, et ta siis ikka meie väljanägemist seal Manchesteris ära ei unustaks, siin nad on, ainsad, mis oleme suutnud senini plõksutada, sest enamjaolt on minul kaamera koju ununenud või aku koju ununenud, no juhtub ju! :)

Tagasi Broome'is

Kui palju on möödunud kolme kuuga kogetud, kui palju nähtud meie jaoks uudseid omapäraseid kultuure, kui palju tunnetatud lähedust, mis me omaksed meile kodumaal pakkusid, kui palju mekitud imepäraseid kodumaaroogi, kui palju oli kodus lund!! Wow!!
Siinkohal tahaks kiirelt vabandada kallite inimeste ees, keda sel korral näha ei jõudnudki. Kuigi võiks arvata, et üks kuu on igati pikk ning piisav aeg kodumaa külastamiseks pärast aastatepikkust eemalolekut, pean oma isikliku praktika läbi tõdema vastupidist. Võiks ju alati öelda, et oleks ühte nädalat veel olnud vaja, tegelikult arvan, et oleks vähemalt ühte kuud veel vaja olnud!

Kodus veedetud aeg oli imeline, täis soojust, armastust ning lusti. Huvitav sõnadekombinatsioon tuli välja, siiski just need sõnad tulid esimesena meelde kirjeldamaks minu tundeid.

Eks siin kaugel ole ikka ilus, tore ning huvitav, kodu on aga kodu ning Eestimaa patriootlust ei juuri minust välja vist miski. Ei lõputu päike, ega lõputu soojus, ei muretu eluviis ega mesimagusad puuviljad, kõik see tundub triviaalne. :)
Küll on siin riigis, ja julgen arvata ka igal pool mujal maailmas, tore ringi rännata, uut ning põnevat kogeda ja nii ongi mõnus, siiski ei suuda mina oma tulevikuplaanidesse manada väliseestlase terminit.

Kauaks me siia jääme, ei oska öelda, kauaks Austraaliasse jääme, pole aimugi, kuid niikaua kuni tean, et minu oma pesa tuleb Eestisse, olen rahul.

Kuidas siis teekond siiamaile ka kulges? Ausalt öeldes ei oleks uskunudki, et võiksin kunagi öelda, et 29tunnine reis möödus nagu linnulennul.
Juba Tallinna lennujaamas, pärast seda, kui Raku oli meiega hüvasti jätnud, saime kokku Miku küla naabripoisiga. Ka tema koos kahe sõbraga seiklesid rohelise mandri poole, täpsemini Melbourne’i. Kuala Lumpurini oli meie reisiplaan sama. Nii me siis Tallinna lennujaamas jutustasimegi, kuni oleksime äärepealt lennukist maha jäänud. Andsimegi jalgadele tuld ning kuigi ametlikult oli juba pardaleminek lõppenud, lasti meid ikka peale. Oehh, küll see oli kergendus! Aeg läks kummaliselt ruttu, eks sai Rakuga ka veel ennist pikemalt vesteldud ja nii see läkski, esimene märk möödatuhisevast reisikavast. Lutonist Stanstedi võtsime viie peale takso, Stanstedis sai veel õhtust söödud ning oligi juba aeg pardale minna ja ausalt öeldes ei saanud arugi, kui juba 12 tunni pärast Kuala Lumpuris maandusime ja kui juba Perthi lennu peale pidi minema. Kuigi ajavahe lendude vahel oli pikk, ei tekkinudki ootamise/passimise tunnet, Perthis vaid metsik jet lag ehk siis reisiväsimus.
Kahe mahamagatud päeva pärast lendasimegi Broome’i, olimegi jõudnud tagasi oma troopikakoju. :)

Kuigi alguses oli raske, pean tunnistama, et hetkel naudin ennast ning meie ümber laiutavat loodust. Kuigi mul ei olnud plaaniski Zandersisse tagasi minna, ei olnud nad uut Duty Manageri otsinud, nüüd olengi tagasi oma vanal positsioonil ning hetkel isegi naudin, selline tore nn juhutöö, stressi on oluliselt vähemalt, kui mitte öelda nullilähedane! Kõik on väga vaikseks jäänud, pulmi keegi märjal hooajal pidada ei taha, tuurigruppe õhtusöögile ei tule, 160st kohast on pärast päikeseloojangut täitunud vaid nii 50-60 kohta ja mis siin saakski siis pinget pakkuda! :)

Nagu te teate, paikneb Broome lähisekvatoriaalses kliimavöötmes ning hetkel mõjutabki siinset ilmastikku ekvatoriaalne õhk ning väga tavapärased nähtused on troopilised tormid ning tsüklonid. Välgusähvatused on igapäevane nähtus, jaa, aga tsüklonid juba teine tase ja üks selline tegelinski tahabki meid täna öösel külastama tulla, väga põnev!! Eks selleks ma ju siia tagasi tahtsingi tulla, et kogeda üht korralikku Broome’i suve! :)
Tsüklon peaks meie lähedale jõudma 11ne paiku õhtul, kuigi tsükloni silm praeguse arvutatud trajektoori järgi Broome’ist läbi ei lähe, jääme tugevasti selle mõju areaali. FESA (The Fire and Emergency Services Authority of Western Australia) poolt on välja antud ka sinine hoiatus, mis tähendab lihtsalt, et inimesed peavad valmistuma tsükloniilmastikuks ning olema ettevaatlikud. Järgmiseks astmeks oleks kollane hoiatus ehk tuleb tegutsema hakata ning olema valmis varjendisse minekuks, punane hoiatus aga käsib varjendisse minna. Kui isegi mingil võimalusel antaks välja kollane hoiatus, on punane suhteliselt võimatu. Selleks oleks tsükloni silmal vaja palju sooja vett ning väikest suunamuutust, tuleb ta aga meie suunas siiski maismaa äärt pidi.



Nojah, aitab vast küll selleks korraks. Eks annan teada, kuidas tänane öö möödus. Tegelikult on meil ka plaan täna õhtul Margole ja Raksile külla minna, homme lendab Raksikene Perthi poole, Margo neljapäeval. Njahh, viimast korda saame siinmail kuulata Ragnar Kapauni loomingut „Backpacker Son of a Bitch“ ning „Oversize“.


Ja kuna homme on ikkagi Austraalia päev, sooviks kõigile HAPPY AUSTRALIA DAY!!

Broome'i chill vol. 8

Kirjutatud 29.10.

Igati chill on, juba kuuendat p2eva on Kaablirand suletud. :) Aga miks, et kas t6esti on juba stingersid kohal, heh, kaugel sellest, lihtsalt yks 3,5 meetrine kroko ei taha kohe yldse maailmakuulsast rannast lahkuda. On siin muudkui hulpinud ja hulpinud, meie oleme muudkui Zandersist piilunud ja piilunud, et kuidas ka kroko pyydmine edenenud on. Ega raske j2lgida pole, aktsioon toimub t2pselt Zandersi ees, teenindad klienti, viskad pilgu taas ookeani suunas ning n2ed ikka ja j2lle, kuidas v2ike paadikene loksub lainetes, proovides tabada segaduses koduta olevat krokodilli. Tegelikult kaotati ta oma silmapiirilt juba neljap2eva p2rastl6unal, hehe, minu viimastel t88tundidel Zandersi koondises. Kyll on hea tunne taaskord puhkusel olla, m6nus muie on suul. :) Siiski oli ka t2na rand suletud, eks n2is, mis homne p2ev toob.
Eks krokodille ole siin ennegi n2htud, kuid tavaliselt siiski vaid m66da seilamas, mis aga selle kroko nii segadusse ajas, et j2igi randa peesitama, ei oska t2pselt 8elda.
Samas on mul ylimalt hea meel, et krokokene on kadunud, loodetavasti on ta v6tnud suuna tagasi oma tavap2rasesse kodukohta, kui aga tuleb ta taas tagasi, on kohalikel j6ududel plaanis ta manalateele saata, not a good way.

Ahjaa, ja kunagistel ammustel aegadel, t2psemalt 4. oktoobril, t2histas ju Mikukene oma synnip2eva.


Mitte, et ta ise oleks nyyd hullult tahtnud t2histada, aga lihtsalt nii kukkus v2lja. Pidu ei kuulunud siiski ainult vaid talle, oli ka Sarah ning Dani (alfamale - inside joke) 2rasaatmispidu. Yritus toimus Zandersi ees koos muusika joogi, toreda seltskonna ning suurejoonelise vees6jaga. Loomulikult sai asi alguse v2ikesest 6llepritsimisest, l6puks v6ttis Stu (meie ylemus) aga v2lja tulekustutusvooliku ning kes iganes l2hedal olid, tilkusid nagu soojal kevadp2eval j22purikad r22sta all. Mitte, et meil seet6ttu kylm oleks hakanud, 88 oli selleks liiga soe, nalja liiga palju. Kui enamik seltskonda otsustas napilt enne p2ikeset6usu koju minna, ei liikunud Raksil ning Rakul ykski j2se, sinna nad j2id, oma l6putuid arutelusid diskuteerima, vahepeal j6udis Zanders isegi uksed avada, nemad aga istusid puutumatult kioski ees, kuni Raku avastas, et aeg on t88le minna.

Tydrukud olid pidustusteks valmistanud suure eski t2is puuli (see puuvilja ja mitme erineva alkoholiga jook), selle tarbimine ei tundunud j2rgmisel p2eval siiski k6ige parem valik olevat. Parimaks lahenduseks tundus olevat end kosutada grillika ning basseinisulpsatuse p2rastl6unaga. Siit aga j2i Jacki tagaaia basseinipisik kylge, juba j2rgmisel n2dalal nautisime taaskordset basseinikat, sel korral tuli saata Dan, meie uus-meremaalasest kokapoiss, teele. Nuuks!


Mikul j2i vaid k2si fotosyydistusele.

Ja ega see j22nud viimaseks 2rasaatmiseks, juba laup2eval (9.0kt), tuli Raku ka teele saata. Rakul oli siiski ka yks v2ike soov, soov yks v2ike hommikukohvi Zandersi ees mekkida. Nii me siis seal viiekesi istusime, Raks, Raku, Asso, Mikk ning mina, lasime kohvidel hea maitsta ning oligi aeg Raku lennujaama viia. Nuuks! Raku oli aga kogemata pyksid kuskil l6hki t6mmanud, ega neist paljut j2rele j22nudki. :)


J2rgmised vabad p2evad. Oijah, enne seda lusti sai Kati maha myydud ja nii nagu ma kuidagistki olin oma m6tetes m6lgutanud, l2ks auto p2rismaalastele, t2psemalt Looma (h22lda Luuma) kogukonda, mis j22b Broome’ist 300 km ida poole. Myymisseiklus oli ka omamoodi, tahtsid ju vaid vaatama tulla, raha oli aga juba taskus ning ilma suurema huvita taheti see mulle pihku pista. Auto oli ju aga Miku nimel, Mikk t88l miitingul ning mina ostjatega Miku allkirjata. Poole tunniga oli aga k6ik korda aetud ning meid oli j2etud neljarattalise s6brata, kaherattaline on see eest v2ga l2hedane. :)


Viimane p2ikeseloojang koos Katiga.

Ok, j2rgmisel p2eval p6rutasime aga Miku, Raksi ning Assoga Windjana ning Lennard Gorge'i. Arvatavasti teile kyll ei meenu, aga tegelikult oleme meie Mikuga neid imelisi kohti juba kylastanud, eelmisel aastal, kui Broome'ist lahkusime, j22vad need Gibb Riveri tee algusesse. Kyll oli m6nus vaheldus linnamelule, jalutusk2igud metsikus kuumuses ning jahutavad suplused kosutavates looduslikes basseinides.


V2ike kosutus.


Eks oleme mitmeid toredaid 6htuid Kaablirannas m88da saatnud, tsipa ulakusi teinud. Peatselt tuleb minul hyvasti j2tta ka Flavia (Brasiilia tsiki) ning Amandaga (San Fransisco tsiki), gonna miss u loads!




Oih, pean nyyd lippama.
Muahh!

Broome'i chill vol. 7

Ja ongi viimasest postitusest kuu m88dunud! Peaks vist midagist kirjutama…. aga mida.... et k6ik on ikka tore ja vahva, et ikka chillime, naudime p2ikest ning vahetevahel teeme “rasket” t88d! Ja nii ta ongi, ja nii meie p2evakesed 6htusse veerevadki! V6ibolla kiiremini kui tahta oskaks, v6ibolla tahaks l6pmatut p2ikeses2ra ning soojust pikemalt nautida, v6ibolla ei suudaks enam minutitki kauem teist eemal olla, v6ibolla tahaks j22da siia rohelisele mandrile kauemaks. Kas tahaks v6i oleks lihtsalt m6ttekas? Ei kahtlegi, et koju j6udes oleks meel magusam kui mesi, aga kui kauaks? Mis olukord on teil seal? Kui teil oleks v6imalus, kui pakutaks v6imalust j22da siia kauemaks, kas j22ksite???

Eelnev m6ttetera ei ole aga see, mis minu m6ttemaailma hetkel vallutab, olen rohkem ekstaasis meie Kagu-Aasia tripist! Ja kuidas ma ei saakski olla, kui reisi kontseptsioon ei oma vaid reisihuvilise v22rtusi, kui reisi kontseptsioon omab ka emotsionaalset v22rtust oma l2hedaste nimel! Kui kohtad oma imearmsaid s6brakesi, keda ei ole peaaegu kaks aastat n2inud, neid, kelle suurep2rastest t2htp2evadest oled ilma j22nud! Ja nyyd, mitte, et kannataks veel 1,5 kuud, kohtume teisel pool massiivset Euraasia kontinenti nautimaks koos reisielamusi ning t2histamaks meie vaibumatut s6prust! Vietnam Porkaga, Tai Marisega, here we come, juhhuuu!!! Muahh!!

Ahjaa, aga et palju meil veel siin aega on j22nud, p6him6tteliselt vaid kuus n2dalat. Kuue n2dala p2rast pakime oma kompsud siinmail kokku, kas te kujutate ette, kahe aasta kraam tuleb kokku pakkida, ennist sorteerida, osad vidinad maha 2ritseda, osad vidinad 2ra visata, osad vidinad postiga koju saata ning v2ga v2ike osa seljakotti pakkida ning tripile kaasa tirida. No see saab minu jaoks raske olema, kuigi armastan reisida, armastan ka oma garderoobi (nagu te teate), 2kki peaksin juba praegu pakkimisega alustama, 2kki peaksin laskma Mikul oma koti pakkida? Oh sa juudas, kaitske mind selle eest! Mis seal kyll sel juhul peituda v6iks! Eks proovin olla ratsionaalne, sydame kylmaks teha ning loodetavasti saabki tehtud! Aga kas kujutate ette, kui suur igatsus v6ib tekkida talvegarderoobi j2rele, k6ik minu saapad, mantlid, kleidikesed, jne jne, v6iksin siin l6putult oma m6tteid kirja panna, kes aga viitsiks lugeda, kui palju yht v6i teist pyksipaari igatsen. :
)
2kki peaks taaskordselt piltide najal teid meie igap2evategemistest valgustama. No siin nad on :)


Teisip2eva p2rastl6unad on kujunenud jetski- ja s66rikup2rastl6unateks.


Groover ei j22 kunagi peremehest kaugele maha!


Meie yliarmsa Brasiilia tsikiga.


Kui mangroovide vahel on veetase k6rge, on vaatepilt imeline.


Madala veetaseme korral on aga vaatepilt tsipa mudane.


P2ikeseloojangule ei suuda vist kyll kunagi ei 8elda.


On juhtunud ka nii, et 6htul tuleb idee bushi k2mpima minna ja eks ongi nii juhtunud, et 9 paiku 6htul on kompsud kokku pakitud ning suund Broome'ist pea 100 km v2lja v6etud, v6etud avarustesse, kus olime vaid meie ning meid ymbritsev loodus.

Ilusat sygist teile!

Broome'i chill vol. 6

Marin ning Gristo j6udsid juba 13. augustil Eestisse, Jaanika ja Harri j2tsid Broome’i ning Austraaliaga hyvasti kolmap2eval…. t88 juures seltskond vahetub….. k6ik muutub, k6ik on pidevas liikumises! Eks tule endalgi v2ike koduigatsus peale, siiski muutused on head, eks muutsed too meidki talvel koju! :)

Kapa ning Asso on eilsest ka Broome’I t88maastikul h6ivatud.

Meie aeg on siin m88dunud suurep2raselt, nii vabal ajal kui ka t88 juures! Sel aastal oleme kokku p6rganud imeliste inimestega, nii palju tuttavaid, s6pru, t88kaaslasi ja k6ike muud!

Ega tegemistest olegi mahti kirjutada, paneks hoopiski m6ned pildid yles, need ju r22givad enda eest. :)


Kohalikes 88klubides eestlastega pidutsemas, k6ige paljastavamat, kreisimat (loe p88rasemat), ohhetamapanevat Wet T-Shirt Show'd kiikamas. Muideks aborigeenimammi v6itis, ei tea, kas sellep2rast, et ennast t2itsa paljaks kooris v6i oli t6esti seksikas?


V2ike, Raku valmistatud, pizzasaia6htu, Raku ja Raks jutustamas, jutuhetked vaheldusid Raksi ning Margo hetkeinspiratsioonist improviseeritud kitarrim2nguga.


Broome'i perifeerias piknikul, pirakas grillkana kadus k6hy66nsustesse vaalade m2ngu saatel, kergemaks tegi oleku lainetes hullamine.


Kuidagi juhuslikult said rannas kymme kodumaalast kokku, nautisid rannam6nusid, pirakat arbuusi ning saatsid Gristo ja Marini koduteele! Nuuks!


Kuna meie koer palli j2rele joosta ei armasta, oleme leidnud muu lahenduse, seda nippi jumaldab. :)


Tiigrikutsust sai liivakutsu!


Ladies Day ehk Daamide P2ev Broome'i kohalikel hobuste v6iduajamisel, Tarah ning Claire'ga. P2ev, mil naised v6iksid end kohe eriliselt yles lyya! Panin minagi punasekivi kruusateele kontsad jalga. Meeldivaks yllatuseks organiseeris ylemus meile ka piletid liikmete- ehk entusiastide tsooni.


V2ike piknik ning p2ikeseloojangunapsud Zandersi ees Kaablirannal.


Mesimagusad tapad Jaye ja Pauliga Aarli Baaris, suutsime isegi 4 magustoitu sisse punnitada. Mmmm... :)


Hommikus88k Zandersis, meie imetore Zandersi seltskond j2ttis hyvasti Zandersi maniga (noormees espresso martinit ryypamas). Nuuks! :)

Charter Fishing!

Mmmm.., n2dal aega tagasi, t2psemalt eelmisel kolmap2eval, k2isime kalastamas. Ei, ei, ei l2inud lihtsalt randa v6i purdele, l2ksime paadiga (v6ibolla l2heb juba jahi kriteeriumite alla, ei tea) avamerele! Kuigi meie 9 tunnisest tripist 2,5 tundi olin mina pikali ning toitsin yle 22re oma juba seeditud toiduj22nustega mereelukaid, oli kogu seiklus megavahva ning kindlasti v6taksin osa veelkord!! Aga, miks mul see syda kyll nii hullult l2ikima hakkas, kas v6tsin valesid merehaigustablette, v6ibolla oleks pidanud tarbima sama firma toodangut, mis aitas Tasmaaniast kenakesti suurele saarele tagasi j6uda. Aga ei, oli ju vaja midagi uut proovida, midagi, mis lubas, et ei tee uimaseks jne jne. Igatahes 6ppetund on k2es ning j2rgmisel korral manustan taas vana head katsetatud Kwellsi!

Siiski soovitan avamere kalastust k6igile, isegi kui tundub tsipa hinnaline, on see kindlasti seda v22rt! Eks see oli minugi esimene t6eline kalastuskogemus ja no kui igal pool kala nii ruttu n2kkaks, oleks see kindlasti yks minu peamisi hobisid. Paadis avastasime sellise igavesti 2geda radari, mis n2itab t2pselt 2ra palju kuskil kala on. Ja mis seal siis ikka, viskad 6nge sisse ning paari minuti p2rast on kindlasti juba mingit aktsiooni m2rgata. Eks tuli v6itlust meil ka haidega pidada, Stuart’il ei vedanud, kaotas v6itluses haile, 6nge otsas rippus vaid kalapea. Ja uskuge mind, ega haidega tahagi eriti v6idelda, nii mina, Genene kui ka Mikk saime konksu otsa hai, kyll pidi sikutama, kyll keerutasid ymber paadi, kyll oli tunne, et sinna mu 6ng l2hebki, koos haipoisiga ookeanisygavustesse, kuni yhel hetkel lihtsalt j6hv katkes ning konksudest j2ime k6ik ilma. Siiski koges Genene veelgi adrenaliinirohkemat seika, kus tuli hai vastu ryndes v2lja v6itjana! Tema kala himustasid kaks haid, napilt, v2ga napilt, enne kui merekiskjad suut2ie said, j6udis Genene kalakese veest v2lja t6mmata. Ma ytlen teile, naised on ikka igavesti 2ssad kalastajad! Ka tripi esimene kala otsustas just minu ja Genene s88da nahka pista, jaa, kaks korraga, v2ga ahne poiss. Tegelikult oli Genene yldse meie tripi t2ht, suutis v2lja sikutada ka k6ige suurema kala, t6estusmaterjal piltidel. :)








Ja ega tegelikult ei piirdu p2ev merel vaid kalastamisega, kalastuskohtadesse j6udmiseks ootas meid ees pea kahetunnine s6it. Tuul oli hommikul veel p2ris tugev, lained loksusid ning paat hyppas yle lainete, vahepeal lendasime 6huski (sel ajal oli tervis ylihea), ja k6ik see mereelu, mida meie silmad nautisid, kilpkonnad, delfiinid, meremaod, humpback vaalad, kindlasti keegid veel, keda hetkel meeles pole, lihtsalt fantastiline! Paigal olles olime k6igist ilmakaartest vaaladega ymbritsetud, on ju taaskordselt k2tte j6udnud aeg, mil meie imelised s6brad soojematesse vetesse paarituma migreeruvad.

 

Ega meie silmar66mud t2ism2ngu meile pakkunud, millegip2rast ei tahtnud nad kuidagi hypata, lihtsalt keerutasid, purskasid ning lehvitasid k6ik see aeg.
Siin aga yks armas animeeritud pildike, mille netist leidsin:


Ja ka yks v2ike video youtube'ist:




Pyhap2eval j6udsid Broome’i maile ka Raks ja Margo (Kapa ja Asso). P2rast kahep2evast avastusretke m6istis ka Asso Broome'i v6lusid. Nii et ei kiida me seda kohakest ilmaasjata! :)

AHjaa, samuti juhtus kolm n2dalat tagasi Broome'is midagi enneolematut, mida kajastati yle maailma. Ise ei oskaks kohe kuidagi sellest paremini kirjutada, nii et au ja kuulsus l2heb seekord Harrile! :) Lugu Toomasest: http://jaanikajaharry.blogspot.com/2010/07/lugu-toomasest.html