Njaa, Kakaduu Rahvuspark oli vahva! Ei olnudki ennist p2rismaalaste kivimaalinguid n2inud ja tee Jim Jim kose juurde oli lihtsalt suurep2rane, meie vana Subaruga ei oleks sinna mitte kuidagi saanud. Ja kui isegi Mikk tunnistab seda, on see ikka kindel “laks”. Aga seal rahvuspargis, taaskordselt meie poolt sooritatud freek2mpis , pidime yhel 88sel hirmu t6ttu 88seks autosse pugema. Nimelt olime just 6htust einestamas, kui kuulsime yle tee yht ulguvat dingokest… ja 10 minutit hiljem tundus neid seal juba rohkem olevat ja siis kuulsime yht tormijooksu ja veel m6ned minutid hiljem, kui Mikk tulekese heinadesse suunas, vaatas talle v2hemalt kolm paari s2ravaid silmi vastu. Ja nii oligi meie otsus tehtud. Mitte, et need armsad koerakesed meid n2ksama tuleks, sest inimesi peaks nad enamjaolt pelgama, aga lihtsalt enda sydamerahuks. ^nneks oli m6nusalt jahe 88ke.
P2rast seda toredat rahutut 88d v6tsimegi teekonna ette Queenslandi ehk P2ikeseosariigi poole! Enda v2rskendamiseks sai l2bi k2idud nii Katherini kui ka Mataranka looduslikud termaalbasseinid ning 6htuh2maruses olime juba telgi Daly Watersi pubi karavanipargis pysti pannud. No mina arvan kyll, et see on yks lahedaim pubi, mida mina n2inud olen! Mitte ainult nende materiaalsete asjade p2rast, mis inimesed on pubi seintele riputanud (lipud, visiitkaardid, raha, aluspesupyksid, rinnahoidjad, pl2tad jne, jne), vaid ka koha atmosf22r ja h6ng! Rahanurgast leidsime yles kolm 10ne kroonist ja kes teab, v6ibolla on m6ni kodumaakaaslane ka midagi intiimsemat sinna pubisse maha j2tnud, pesul ja sokkidel ju riiginime peal ei ole.
Ega enne Queenslandi asustatud aladele j6udmist millestki silmapaistvast pajatada olegi, ikka sirge tee ja ikka sirge ja sirge, paari-kolmesaja kilomeetri tagant m6ni roadhouse ja j2lle sirge , lage ja v2ga tuuline tee, tuuletaksitus oli v6imas! Ahjaa, tee peal kohtas igasugu p6nevaid transpordivahendeid: paari jalgratast, yht kaamlivankrit ning v6rre koos j2relk2rudega. Loodetavasti on k6ik j6udnud v6i j6uavad punaste p6skedega sihtpunkti!
Ja nii me siis l6puks, kolm p2eva hiljem, Athertoni kohale j6udsimegi. Selle piirkonna ymbrus oli nii lummavalt magus, nagu sulaks yks tykike kauaigatsetud sokolaadi suus! L6puks ometi vaheldus l6pmatu k6rbemaastik suure ja laia rohelusega, vihmametsade ja v2ikeste m2eahelikega! P6llumaad, heinamaad, talumaad! Atherton on yks tore armas linnake k6ige selle keskel ning tema ymber looklevad l6putud farmip6llud oma banaani-, mango-,kohvi- ja mis k6ige muu istandustega.
Aga ega see veel t2henda, et t88d kerge oleks leida, rohkem 6nneasi, nagu alati.
Ja ega siinmail kaasmaalasi ka kaua taga pea nutma, Athertonis ootasid meid juba Ave ja Siim ees, vanad s6psid Broome’i aegadest. Ja vaene Siimukene, ei suutnud kohe uskudagi, et nendega samas linnas v6iksime olla, Broome’ist ju siia otseteed s6ites yle 4000 kilomeetri. Aga n2ed sa siis!
Ja nii me siis otsustasimegi taaskohtumist 6htus88giga t2histada ja kas pole mitte yllatav, kui sinu teenindajaks on sinu tulevane rentnik. Nyyd me siin siis naudime kena ja korrashoitud eramaja v6lusid, magame pehmel madratsil, valmistame s88ki imearmsas k88gis ning yle 7 kuu naudime televiisori m6nusid. :)
Ja homme l2heme n2dalaks k6plama! Juhuu!! Mida t2pselt - ei tea, kuhu t2pselt – ei tea, mis kellaks – 7am.
Siiski on ka yks kurvastav asjaolu, nimelt liiguvad Ragnar ja Lea meist vaid kaugemale ja kaugemale, ikka rihivad sinna l6una poole, allapoole, ikka eemale ja eemale! Aga kyll yhel ilusal p2ikeselisel p2eval meie teed veel siin kuklapoolusel kohtuvad!
Peatse kohtumiseni ja head 88d siit Walkamanist!
No comments:
Post a Comment