Mellie and Tassie!

12.02.09

Melbourne on yks igati vahva linn! Mina tundsin end seal nagu kala vees, on selline ahvatlev aura selles linnas, rohkem muidugi minu kui Miku jaoks :). Ega me paljut turistiatraktsioonide j2rel jooksnudki, peamiselt nautisime linnamelu, parima mulje j2ttis Brunswick’i t2nav Fitzroy linnaosas. Nagu ikka, on see linnajao p6hit2nav, mida 22ristavad kohvikud, pubid, restoranid ning erinevad butiigid, nende stiil on tsipa omap2rasem, tsipa boheemlaslikum ning vabam, chill ning k8itev. Elu k2ib sel t2naval pea 24 tundi 88p2evas.
Ka Melbourne’i liiklus on m2rkimisv22rt, yhiskondliku transpordi peamiseks s6iduvahendiks on tramm, ei ole need nii kolisevad kui Tallinna omad, siiski ei p22se needki ummikutest. Sydalinnas aga saab vasakp88ret teha vaid paremast reast, ehk kui nii eest kui ka taganttulev liiklus on l2bi lastud, v6ib alles oma p88ret sooritada.

Pyhap2ev m88dus meil siis laevukesel, lahesopist v2lja j6udes v6tsid lained ikka v6imust ja eks nii mina kui ka Mikk siis vaikselt seal 10 tundi vaakusime. S88k pysis sees, kinos kannatas filmi vaadata, aga lugemisele ei tahtnud m6eldagi. Aga siis, siis kui hakkas taas maad n2gema, m2gist maad, oli r66m suur ! Ja veelgi suurem oli r66m, kui sai sadamalinnakesest puhta looduse poole veeretud. Loodus on siinmail lummav ! Kunagi m6tlesin, et mis sinna Tasmaaniasse ikka minna, pidavat v2ga euroopaliku loodusega olema, aga tegelilkult on sellel euroopalikul loodusel ikka tvist juures, on midagi , mis k8idab ja lummab! V2rske, jahedav6itu 6hk, taevakaarel laiutavad m2eahelikud, m2gij2rved, sinisemast sinisema veega valgeliiva mererannad, kosmopolitaanne ja chill pealinn, imearmsad v2ikesed kylakesed, mesimagusad ja yliodavad tee22rsed puulviljapoekesed jne jne. Yhest sellisest saime nagu koduaiapeenralt korjatud maasikaid, nii magusad ja mahlased, lihtsalt sulasid suus!

Ega me tegelikult veel v2ga paljut siin n2inud olegi. P2rast esimest 88d m2gedes, sai l6unasse Hobartisse kihutatud. Tasmaania pealinn asub Wellingtoni m2ejalamil Derwenti j6e suudmes, vaated on igas suunas lummavad. Ja nagu ikka meile kombeks, nautisime paar p2eva linnamelu, isegi Mikule meeldis see linn! Kolmanda p2eva aga veetsime Hobarti botaanikaaias, parim, mida meie kylastanud oleme! P2rastl6unal kihutasime 1270 meetri k6rgusele Wellingtoni tippu, selleks ajaks olid taevav6lvile paar tihket pilvekest h6ljunud, meie aga kihutasime neist l2bi ning m2etipus ootas meid taaskord s2rav ja sillerdav p2ike koos imeliste vaadetega!
Eks sai ka s6idetud nii l2hedale l6unapoolusele kui v6imalik, taaskordselt nauditud vapustavat loodust ning seej2rel v6etud suund Port Arthurisse, kus ootas meid ees Tasmaania tuntuim ajalooline vangilaager. 1833. aastast kuni 1850.aastani saadeti sinna briti ja iiri vangid, kes olid m6nes teises Austraalia karistuskoloonias midagi kriminaalset korda saatnud, n2iteks p6genemiskatse, v2givalla tarvitamine jne. Ka sealsed ylemused olid spetsiaalselt v2lja valitud, kelle ideed mujal v6isid olla t2iesti vastuv6etamatud. Kuna Port Arthur asub poolsaarel, kus maismaaga yheduslyliks on vaid 20meetrine maismaariba, oli koht ideaalne. Turvameetodina ootasid ees 18 pooln2lginud koera, nii et kui isegi vang suutis laagrist p6geneda, kadus siin, 20 km eemal igasugune lootus. Kuulujuttude kohaselt pidavat ka vesi haisid t2is olema, nii et 1:0 seis vangi kahjuks.
Mudelvangla eesm2rgiks oli kurjategijad 6igele teele juhtida sootuks teiste p6him6tete alusel, vangidele 6petati erinevaid ameteid, samuti 6petati neid lugema ning kirjutama, pyhap2ev oli kirikup2ev. Siiski m88dusid p2evad peamiselt raske fyysilise t88 nime all koos v2ga nigelate elamistingimustega.
Vangla algsed karistusmeetodid olid fyysilise loomuga, tuntuim neist piitsaj6ud, seaduse j2rgi v6is korraga m22rata 100 hoopi. Kui vang teadvuse kaotas, viidi ta soolavanni (valu toob ju teadvusele tagasi) ning seej2rel j2tkati karistuse t2idesaatmist. Julmemaid, millest giid r22kis, oli aga k2e amputeerimine. Nimelt proovis Edward taaskordselt p6geneda, kuid taaskordselt tulutult, yks vangivalvuritest tulistas teda k2tte. Noormees viidi haiglasse ning selle asemel, et kuul v2lja v6tta, saeti tal hoopiski k2si maha ning v2ltimaks infektsiooni, k6rvetati tulise panniga haava. Selline lugu siis!
Teatud aja p2rast v6eti kasutusele aga teine karistusmeetod, nimelt vaikus, mille juurde k2is k2sik2es ka religioon, see pidavat aitama vangidel oma elu yle j2rele m6elda. Selleks eristatud hoones ning kartsades ei kuulnud yhtki piiksu, isegi vangivalvurid suhtlesid viipekeeles. Loomulikult tehti ka kindlaks, et vangidel ei oleks mingisugust omavahelist kokkupuudet.
Samas v6is seinalt lugeda, et mitte k6ik vangid ei olnud rahutud, m6nel ei olnud midagi kurta, peaasi, et j2lgiksid korda. Siiski on seda raske uskuda, eriti t2nap2eval!

Nyydseks oleme sygavate haavadega linnakesest lahkunud ning j2rjekordselt imetleme k2mpimisplatsilt loksuvaid merelaineid. 6htud on siin ikka t6siselt jahedad, ega p2evalgi soojaga priisata, kohati sarnaneb ilm kodumaa suvele. :)