Back in real Australia!!

Kas alustada l6pust v6i l6petada algusest...njaaa, vot just nii palju on vahepeal juhtunud.

L6una-Austraalia on tore ja ilus, siiski ylimate elamuste jaoks on rannikut vist juba liiatigi palju n2htud. Adelaide meeldis meile v2ga, sellise paraja suurusega linnake (elanikke 1,5 miljonit), kus tegevust j2tkub k6igeks, siiski ei peatunud me seal pikalt, vaid kihutasime yles p6hja poole. Aga loomulikult sai l2bi k2idud nii Barossa kui ka Clare Valley’st. No Barossa veiniregiooni peaks vist kyll iga veini armastav inimene teadma ja eks otsustasime meiegi just seal paari veinikeldrisse sisse astuda. Oli tore veinikultuuri tsipa p6hjalikumalt tundma 6ppida, produkte mekkida ja no eks ikka m6ni ka koju kaasa soetada (kodu all m6tlen autot). :)

Ega meil v2ga pikalt seal aega naudelda olnudki, tuli kihutada p6hja poole, Austraalia keskme poole, et kinni pyyda Marin ja Gristo ( vanad tuttavad Broome’i aegadelt), nimelt tuli nende blogi kaudu v2lja, et sihime sama trajektoori peale. Nii me siis kihutasimegi 800 kilomeetrit p6hja poole Coober Pedy’sse(3500 elanikku). Sellises huvitavas tagamaa k6rbelinnakeses lihtsalt tuli peatuda. Linna nimi on kohaliku aborigeenih6imu keeles ning meie keelde t6lgituna t2hendab see valge mehe auku maa sees (white man’s hole in the ground). Nimele on lihtne seletus, linn ise on tuntud kui maailma opaalipealinn, kuna pea iga kylje pealt ymbritsevad seda opaalikaevandused, k6ik atraktsioonid sisaldavad mingit moodi opaali ning isegi nn majade seinadest v6ib opaali leida! Et nagut mis m6ttes, tegelikult v2ga otseses, sest yle poolte Coober Pedy elanike elavad maa-all, majad on uuristatud kivimi sisse, sisse on ehitatud kanalisatsioon- ning elektriv6rgustik ning v2lja n2evad need seest poolt t2pselt samasugused nagu maapealsed majad, vaid seinad n2evad sheffimad v2lja ning looduslikku valgust tsipa napib.

Opaalimuuseumis k2idud, tuli suund veelgi rohkem outback’i v6tta. Outback’iks nimetatakse Austraalia ariidse kliimaga sisemaad, kus asustus on v2ga h6re. N2iteks tuleb L6una-Austraalia pealinnast vaid 300 km p6hjapoole s6ita ning ootamas ongi sind suur ning tyhi k6rbemaastik.
Coober Pedy’st kirde suunas on 200 km kaugusel selline tore aborigeenide kylake nimega Oodnadatta (200 elanikku). Sealsest Roosast Roadhouse’ist pidavat saama k6ige v2rskemat ning adekvaatsemat informatsiooni vastava piirkonna teedeolude kohta ja roosa meeleolu t6i see koht meilegi, kuna just seal saime l6puks ometi Marini ja Gristoga kokku. Ahjaa, roadhouse’id on sellised toredad tee22rsed kohakesed, mis pakuvad nii majutust, kytust kui ka syya. Sellised kohad omavad Austraalias v2ga t2htsat kohta, kuna kylade/linnade vahemaad v6ivad ulatuda mitmesadade kilomeetriteni ja tegelikult veel k6vasti rohkemgi!
Nonii, Oodnadattast oli meil neljal soov edasi Simpsoni k6rbesse p6rutada, see aga tundus lootusetu, kuna siinsed ootamatud ja ebatavalised vihmad on teed l2bimatuks muutnud. Jah, aprillikuu peaks k6rbes juba kuiv kuu olema, sel aastal on aga vihma rohkem, n2iteks on Oodnadatta Austraalia kuumim ning k6ige kuivem kylake, meie aga saime padukat nii 6htul kui ka hommikul. See andis meile ka m6ista, et Simpsoni plaan tuleb selleks korraks k6rvale heita ning suund tuleks tagasi p6himaanteele v6tta. Njaa, ega siinsed outback’i teed on vahetevahel ikka p6hjusega suletud, saime meiegi seda omal nahal tunda. Maanteele tagasi l2ksime teist 200 km pikkust katteta teed, mis oli aga viimase kaheteisttunni vihmahoogude t6ttu k6vasti kannatada saanud. Ytleks, et see oli meie t6eline OUTBACK AUSTRAALIA kogemus, fantastiline kogemus, kindlasti yks parimaid kogemusi! Juba tee esimesed kilomeetrid olid sopased ning paari kilomeetri p2rast oli juba esimene suurem teetakitsus, nimelt 300-400 meetri pikkune yleujutus. Ega l6ppu h2sti n2inudki, tee asemel oleks nagu v2ike j6eke voolanud, 6nneks see aga sygav ei olnud, nii et saime esimesest takistusest suurema vaevata l2bi. See aga oli k6ik alles algus, suuremad ning sygavamad mudasopid olid alles ees, samuti ulatuslikumad yleujutused ning teed yletavad kiirevoolulised j6ed, viimane j2igi meile sel p2eval takistuseks. Eks siis l6ime kaldal k2mbi pysti ning enne kui silmagi pilgutada j6udsime, oli teisel pool veekogu juba 15 autot vastas, k6ik ootamas veetaseme langemist. Suurte vihmade korral v6ivad need v2ikesed kuivanud k6rbeojakesed paari tunniga laiuvateks kiirevoolulisteks j6gedeks muutuda, sama kiiresti aga ka v2ikesteks ojakesteks tagasi taanduda. Ja ega see normaalne ole, et nii palju autosid nendel teedel liigub, n2iteks ennist tuli meile vastu vaid yks auto, teisel pool veekogu oli aga suur seltskond, kes k6ik p6rutasid Oodnadatta poole suurele synnip2evapeole. Synnip2evapidu tuli aga p2eva v6rra edasi lykata, aga ega seegi nyyd kergelt k2i, et lihtsalt haarad telefoni ning helistad, sellistes kohtades, tyhjal tagamaal, ei ole m6tet sellele isegi loota. 6nneks oli aga nende poolel l2hedal yks lehmafarm, kust said oma s6numi siiski teele saata. Seltskond m6lemal pool vett oli aga lusti t2is, kyll sai vees myratud, pidulistega nalja visatud ning niisama puhast Austraalia outback’i loodust nauditud. Veetaseme k6rghetkel oli minul ypris raske j6ge yletada, vesi ulatus kaelani ning vool tahtis kaasa tirida. Ahjaa, esimese p2eva 80 kilomeetri l2bimiseks kulus meil 4 tundi, teise p2eva hommikul oli see j6eke ka juba yletatav ning edasi liikusime juba libedama reega. Teeolud olid m2rgatavalt paremad, poiste jaoks oli see muidugi suur suur pettumus, paar mudaralli kohta oli, m6ni m6ttetu veenire yle tee, aga see oli ka k6ik, 6htuks suutsime end juba Ulurule (Ayers Rockile)tunduvalt l2hemale liigutada. Pilte meie mudarallilt v6ite n2ha Marini ning Gristo blogist: http://www.gm-aus.blogspot.com/

K2tte j6udiski siis aeg kylastada maailma suurimat liivakivi, k6rgub see 348 meetri k6rgusele ning ymberm66tu j2tkub 9,4ks kilomeetriks, siiski 2/3 peidab end sellest myrakast veel maa all. Kivi asub aborigeenide maavaldustel ning omab usu t6ttu suurt t2htsust nende kultuuris, nagu olen juba kirjutanud on aborigeenide jaoks loodus see k6ikv6imas. Tundub, et mingi eriline aura ning v6im sellel kohal on, t6estust annavad sellele inimesed, kes on kunagi siit m6ne kivijupi kaasa v6tnud (kuigi on palutud mitte) ning paar aastat hiljem selle postiga siia tagasi saatnud. P6hjenduseks on peamiselt toodud kiviga kaasnev eba6nn, nimelt on enamik inimesi p2rast kivi kaasav6tmist vaid eba6nn j2litanud ja loomulikult loodetakse, et p2rast kivi tagasisaatmist sinna, kuhu see kuulub, v6tab elu taas teise p88rde, loomulikult on kaasatud sellistele kirjadele ka siirad vabandused. Siin kutsutakse neid kivikesi Sorry Rock’sideks.

Edasi liikusime Kings Canjyoni poole, mida kutsutakse ka Grand Canyoni miniversiooniks. Kanjoni seinad k6rguvad 300 meetri k6rgusele ning kohati tundub nagu oleks need noaga sirgeks l6igatud.

Ilmaga siin Kesk-Austraalias, siinsel k6rbemaastikul meil vedanud ei ole, v6i 2kki ongi just vedanud. Viimasel viiel p2eval on ilm olnud pilves, oleme n2inud nii vihma kui 2ikest, mis on muutnud k6rbe roheliseks oaasiks, katteta teed l2bimatuks ning kuumuse 2ra peletanud koos hordide k2rbestega.

Hetkel veedame aega Alice Springsis, mis on 30 000 elanikuga Austraalia sisemaa keskuslinnake. Valgeid n2eb siin v2he, pimedas Mariniga kahekesi linna peal kyll k2ia ei julgeks.

Ahjaa, l2ks teile t2itsa meelest r22kida. Kyll me lootsime, et n2eme ka Austraalia metsikuid kaamleid, on neid ju siin miljoni ringis ja peaksid siinkandis ringi liikuma ja oh seda 6nne, n2gimegi!!! Arvame, et oli ema oma nelja pojaga, tegelikult on Marini ja Gristo blogis pilt ka neist yleval. :)

Kindlasti oleks veel nii nii paljust kirjutada, aga hetkel ei tule lihtsalt meelde! Kas r22kisin, et L6una-Austraalias n2gime suurimaid ning armsamaid k2ngurusid, nimelt ida hallk2nguru. Eks k6ik see suure hunniku pilte proovin ka teile Broome’is yles laadida, seniks aga peate veel kannatama. :) Kes kannatab, see kaua elab. :)

T2na plaanime taas asustatud maad selja taha j2tta ning tagasi tyhjale k6rbemaastikule p6rutada, ka suund on tsipa teine, p6rutame loode poole, Tanami k6rbe poole, kust saab m88da 1100 km pikkust katteta teed Broome’i poole p6rutada. Hetkel ytleb kyll teederaport, et tee on l2bimatu, siiski ei ole see tee ametlikult suletud ning paar p2eva ei ole enam sadanud. Ja oh sa imet, t2na tervitab meid t2iesti selge taevas, p2ike naeratab taevalaotuses ja juba ootab meid oma lummusesse, vabasse loodusesse!