Happy Easter!! :)

6unakorjamine on nyydseks juba seljataga! Aga see kuukene 6unu noppides m88dus lahedalt. :) Kuigi t88 on fyysiliselt raske, nautisime seda t2iega, t2itsa t2iega. :) Minu jaoks oli see meelik8itvaim agrikultuurne t88, mida siinmail teinud oleme! Ei oskagi 8elda miks, 2kki need s2ravad 6unakesed seal puude otsas andsid ka mulle s2rtsu ja s2ra, kindle on see, et v6iks neid veelgi noppida! Aga kahjuks/6nneks ei ole meil selleks aega, aeg on rutata edasi, aeg on rutata l2bi uute avastusmaade, rutata kuhugi, kus on juba k6ik tuttav, aeg on p6rutada Broome’i maadele! Nii ta on, millegip2rast viivad k6ik teed tagasi Broome’i! Kas imeilusa ranna p2rast v6i hoopsiki muheda atmosf22ri p2rast v6i hoopiski megam6nusa sooja Austraalia talve p2rast v6i t88 p2rast? Ikka k6ige p2rast!! Broome rokib!

Ja kujutate ette, jumaldan 6unu t2nase p2evani, ei l2he p2evagi m88da, mil ei krampsutaks nelja pirakat 6una, siiski olen muutunud 6unte suhtes valivaks. :) Meie 6unaaia lemmikuks sai Golden Delicious sort, jubedaimad, kuid parimad rahapaja allikad, oli Red Delicious. Veel j6udsime korjata Royal Galat ning Jonagoldi. Kui 6igesti m2letan, leiab k6iki neid sorte ka Eesti poeriiulitelt ja t6esti, 2rge Red Delicious’it ostke, ka siin kasvatatakse neid vaid selleks, et Indiasse eksportida, puised ja m6ttetud teised. Hetkel peab 6unaaed v2ikest puhkust, j2rgmine sort ei ole veel valmis, kuid kui see valmis saab, l2heb taas t2ie hooga lahti! Meie sellest enam osa saa, aga ega eriti kurvasta ka, sest korjajate jaoks on parimad sordid juba korjatud. Iga sort on ikka v2ga erinev, kasti t2itumine oleneb nii puudest, 6una suurusest, 6unavarre pikkusest ning samuti varre murdekoha kergusest. Vahepeal pead v22nlema kuskil puuokste vahel, tihti ronima redeli otsa (ka puu otsa), iga 6una korjamisel p88ritama randmeid ja nii muudkui edasi ja edasi, ei sammukestki tagasi. Igatahes, kui oled kiire korjaja, on kindlasti m6ttekas 6unaaias k2tt proovida! Meil l2ks paremini, kui oskasin loota! Imestasin ka enda tugevuse ning vastupidavuse, samuti ka kiiruse yle! Olen alati arvanud, et olen aeglane, kuid arvestades, et olime 6unaaia kiireimad korjajad, pean vist oma arvamust tsipakene painutama :)

Tasmaaniasse hakkab sygis j6udma, 88d on juba jahedamad (kylmim 5 kraadi), paaril hommikul on olnud nii paks udu, et oli raske kohe vetsumajagi yles leida. Kui ikka m2letate, elame telgis ning vetsumaja j22b 10 meetri kaugusele. Tasmaania on pannud mind sygist igatsema, kuis tahaks juba Tartus m88da tammealleed kesklinna poole jalutada, nautida v2rvilisi lehti ning kylma sygistuult! :) Neli aastaaega on ikka igati v2gevad! V6ibolla olen liiatigi kaua suves olnud, aga tean, et koju tulles naudin igat aastaaega k6igi oma positiivsete ja negatiivsete kylgedega. :)

Ja no mis seal siis ikka, oli ka taas aeg “Spirit of Tasmaniat” kylastada. Sel korral otsustasime Bass Strait’i v2ina 88pimeduses yletada, 6nneks oli meeles ka abimehi osta ning 88 sai m88da saadetud muretult, ei iivelduse raasugi!! Muidugi oli omamoodi kogemus ka taas voodis magada, viimati sai selliseid m6nusid nauditud Newcastle’is jaanuari l6pus. Aga laevareis sai ilmatumalt ruttu l2bi, oleks tahtnud voodis veel pikutada, siiski 10 tundi oli m88das ning taas tuli jalg Melbourne’is kinnitada. Miku oleks heameelega kohe linnast v2lja p6rutanud, 6nneks suutsin ta aga mere22rsesse kohvikusse hommikus88gile meelitada. St Kilda on populaarne nii kohalike kui ka turistide seas, veepiir on 22ristatud palmialleega, kus oli n2ha igat masti tervisesportlasi, meenutas tsipakene Sydney botaanikaaeda.

J2rgnevalt veeresid rattad Great Ocean Road’i poole. Sellise symboolse nimega tee pikkus ulatub 300km-ni (t2pselt ei oskagi 8elda), mis lookleb ookeanipiiri ja nn metsapiiri vahel. Teeehitus algas 1919ndal ning kestis kuni 1932. aastani ning on pyhendatud I Maailmas6ja veteranidele, ennist oli rannikuv6lu nauditav vaid mere pealt. Sellest piirkonnast leiab ka parimad Victoria osariigi surfirannad, Bells’i rand on maailmatuntud, kus toimuvad igaastased Ripcurli surfiv6istlused munadepyhade n2dalavahetusel. Meil 6nnestus n2ha ettevalmistusi ning paari surfaja etteasteid, kaamera ununes kahjuks autosse.
Yheks suurimaks turismimagnetiks on 12 Apostli Rahvuspark, mis h6lmab enda alla veest sirguvad lubjakivimoodustised. Muidugi on tegelikult geomorfoloogilised protsessid ju t2pselt vastupidised, eks ikka olid need moodustised kunagi pankranniku osa, erosioon on aga uuristanud neid seni, kuni nn apostli ning maismaavaheline kaar on kokku varisenud ning alles ongi j22nud, mida n2eme t2na. See on see, mis on alles nn 12. Apostlist, edasi liikudes on ka n2ha kaarjaid moodustisi, mis annavad t2pse ettekujutuse, kuidas need protsessid toimusid ning toimuvad, erosioon on l6putu protsess, mille eest ei ole kaitstud ykski pinnavorm. N2iteks London Bridge’i nimeline moodustis oli kuni 1990. aasta 15. jaanuari p2evani maismaaga yhenduses olev kahe kaarega lubjakivi moodustis, 6htul aga varises yks kaar, yhendus maismaaga kadus ning j2rele j2i vaid yhe kaarega London Bridge. Keegi viga ei saanud, siiski tuli kaks inimest j2relolevalt moodustiselt helikopteriga turvalisele pinnale transportida. Huvitav, kui sokeeritud nad olid, mina oleks kyll vist pyksi pissinud. :)

V6ibolla oleks tahtnud sel teel rohkemgi kui 2 p2eva veeta, siiski pyhad tulevad peale ja uued l22tsed on vaja 2ra tellida. Nii me siis ootamatult l2bi v2ikeste metsateede Victoria ja L6una-Austraalia osariigi piiri yletasimegi. Austraalias on igal osariigil oma reeglid, eks see ole ka m6istetav, arvestades riigi mastaapsust. Seadused on kehtestatud ka puu-ja juurviljadele, t2psemalt, teatud osariikidest ei tohi vastavaid saadusi teise osariiki yle viia. Eriti ranged on Tasmaania, L6una-Austraalia ning L22ne-Austraalia, peamiselt seep2rast, et siiamaani on suudetud puuviljak2rbes osariigist eemal hoida. Loomulikult sai meil Tasmaaniast suur kott 6unu kaasa v6etud ja kohe kuidagi ei tahtnud sellest 2ra 8elda ja 6nneks ei pidanudki, sest t6esti, ei saanud me arugi, kui olime j2rgmisse osariiki j6udnud. Ja ega ma ei usu ka, et see puuviljakas nyyd kahe p2eva jooksul Victorias meie 6unte peale munenud oleks, v2hemalt loodan.

Mt Gambier’is sai l22tsed tellitud ning aeg oli taas 88bimiskohta otsida. Tundub, et selles osariigis on tee22rsed puhkealad v2ga nigelad, 6nneks aga avastasime, et rahvuspargid on imeliselt soodsad! Kui New South Wales’is pidi 24 tunni kylastuse eest maksma 16 dollarit, siis Tasmaanias tuli v2lja k2ia juba 24, L6una-Austraalias aga k2mpimise jaoks vaid 5 dollarit. What a bargain!! Eks rahvuspargid olegi ilusamad. :) Kuigi Tasmaania rahvuspargi kylastused olid hinnalised, oli looduskaitsealad tasuta ja ega need paljut rahvusp2rkidele alla j22nud.

Hetkel istume siin ilusas ranna22rses k2mbikohas ning naudime hommikukohvi.

Teile k6ikidele, armsatele ja karvastele, tahaks aga ilusaid ja v2rvilisi munadepyhi soovida!!

Muahh!!