Tagasi Broome'is

Kui palju on möödunud kolme kuuga kogetud, kui palju nähtud meie jaoks uudseid omapäraseid kultuure, kui palju tunnetatud lähedust, mis me omaksed meile kodumaal pakkusid, kui palju mekitud imepäraseid kodumaaroogi, kui palju oli kodus lund!! Wow!!
Siinkohal tahaks kiirelt vabandada kallite inimeste ees, keda sel korral näha ei jõudnudki. Kuigi võiks arvata, et üks kuu on igati pikk ning piisav aeg kodumaa külastamiseks pärast aastatepikkust eemalolekut, pean oma isikliku praktika läbi tõdema vastupidist. Võiks ju alati öelda, et oleks ühte nädalat veel olnud vaja, tegelikult arvan, et oleks vähemalt ühte kuud veel vaja olnud!

Kodus veedetud aeg oli imeline, täis soojust, armastust ning lusti. Huvitav sõnadekombinatsioon tuli välja, siiski just need sõnad tulid esimesena meelde kirjeldamaks minu tundeid.

Eks siin kaugel ole ikka ilus, tore ning huvitav, kodu on aga kodu ning Eestimaa patriootlust ei juuri minust välja vist miski. Ei lõputu päike, ega lõputu soojus, ei muretu eluviis ega mesimagusad puuviljad, kõik see tundub triviaalne. :)
Küll on siin riigis, ja julgen arvata ka igal pool mujal maailmas, tore ringi rännata, uut ning põnevat kogeda ja nii ongi mõnus, siiski ei suuda mina oma tulevikuplaanidesse manada väliseestlase terminit.

Kauaks me siia jääme, ei oska öelda, kauaks Austraaliasse jääme, pole aimugi, kuid niikaua kuni tean, et minu oma pesa tuleb Eestisse, olen rahul.

Kuidas siis teekond siiamaile ka kulges? Ausalt öeldes ei oleks uskunudki, et võiksin kunagi öelda, et 29tunnine reis möödus nagu linnulennul.
Juba Tallinna lennujaamas, pärast seda, kui Raku oli meiega hüvasti jätnud, saime kokku Miku küla naabripoisiga. Ka tema koos kahe sõbraga seiklesid rohelise mandri poole, täpsemini Melbourne’i. Kuala Lumpurini oli meie reisiplaan sama. Nii me siis Tallinna lennujaamas jutustasimegi, kuni oleksime äärepealt lennukist maha jäänud. Andsimegi jalgadele tuld ning kuigi ametlikult oli juba pardaleminek lõppenud, lasti meid ikka peale. Oehh, küll see oli kergendus! Aeg läks kummaliselt ruttu, eks sai Rakuga ka veel ennist pikemalt vesteldud ja nii see läkski, esimene märk möödatuhisevast reisikavast. Lutonist Stanstedi võtsime viie peale takso, Stanstedis sai veel õhtust söödud ning oligi juba aeg pardale minna ja ausalt öeldes ei saanud arugi, kui juba 12 tunni pärast Kuala Lumpuris maandusime ja kui juba Perthi lennu peale pidi minema. Kuigi ajavahe lendude vahel oli pikk, ei tekkinudki ootamise/passimise tunnet, Perthis vaid metsik jet lag ehk siis reisiväsimus.
Kahe mahamagatud päeva pärast lendasimegi Broome’i, olimegi jõudnud tagasi oma troopikakoju. :)

Kuigi alguses oli raske, pean tunnistama, et hetkel naudin ennast ning meie ümber laiutavat loodust. Kuigi mul ei olnud plaaniski Zandersisse tagasi minna, ei olnud nad uut Duty Manageri otsinud, nüüd olengi tagasi oma vanal positsioonil ning hetkel isegi naudin, selline tore nn juhutöö, stressi on oluliselt vähemalt, kui mitte öelda nullilähedane! Kõik on väga vaikseks jäänud, pulmi keegi märjal hooajal pidada ei taha, tuurigruppe õhtusöögile ei tule, 160st kohast on pärast päikeseloojangut täitunud vaid nii 50-60 kohta ja mis siin saakski siis pinget pakkuda! :)

Nagu te teate, paikneb Broome lähisekvatoriaalses kliimavöötmes ning hetkel mõjutabki siinset ilmastikku ekvatoriaalne õhk ning väga tavapärased nähtused on troopilised tormid ning tsüklonid. Välgusähvatused on igapäevane nähtus, jaa, aga tsüklonid juba teine tase ja üks selline tegelinski tahabki meid täna öösel külastama tulla, väga põnev!! Eks selleks ma ju siia tagasi tahtsingi tulla, et kogeda üht korralikku Broome’i suve! :)
Tsüklon peaks meie lähedale jõudma 11ne paiku õhtul, kuigi tsükloni silm praeguse arvutatud trajektoori järgi Broome’ist läbi ei lähe, jääme tugevasti selle mõju areaali. FESA (The Fire and Emergency Services Authority of Western Australia) poolt on välja antud ka sinine hoiatus, mis tähendab lihtsalt, et inimesed peavad valmistuma tsükloniilmastikuks ning olema ettevaatlikud. Järgmiseks astmeks oleks kollane hoiatus ehk tuleb tegutsema hakata ning olema valmis varjendisse minekuks, punane hoiatus aga käsib varjendisse minna. Kui isegi mingil võimalusel antaks välja kollane hoiatus, on punane suhteliselt võimatu. Selleks oleks tsükloni silmal vaja palju sooja vett ning väikest suunamuutust, tuleb ta aga meie suunas siiski maismaa äärt pidi.



Nojah, aitab vast küll selleks korraks. Eks annan teada, kuidas tänane öö möödus. Tegelikult on meil ka plaan täna õhtul Margole ja Raksile külla minna, homme lendab Raksikene Perthi poole, Margo neljapäeval. Njahh, viimast korda saame siinmail kuulata Ragnar Kapauni loomingut „Backpacker Son of a Bitch“ ning „Oversize“.


Ja kuna homme on ikkagi Austraalia päev, sooviks kõigile HAPPY AUSTRALIA DAY!!