Karijini Rahvuspark

Heihei taas k6ik see kodumaa pere! Peab taas end kokku v6tma ning teile m88dunud syndmustest tsipa pajatama :)

P2rast 700 kilomeetrit selja taga ootas meid ees imeilus Karijini Rahvuspark, mis on tuntud oma m2ekurude poolest. P2rast esimese p2eva seiklusi kokku v6ttes, tundsime, et see on olnud meie parim siin kuklapoolusel! :) Imeline, tsipa ekstreemne seiklus! :) Ehk siis ka natuke t2psemalt. Nimelt Ecoretreat'i telklasse j6udes tutvusime 6htus88gi valmistamise k2igus Chrisi ja Mariaga. Chris on Sydney'st p2rit ning Maria L6una-Saksamaalt ning viimased 8 kuud on nad koos P6hja Territooriumil ja L22ne-Austraalias ringi trippinud ja ka tasapisi oma kukrukest t2itnud. Toredaim paarike, keda siiamaani kohanud oleme, kahju ainult, et teed erinevatesse ilmakaartesse viisid! Aga siiski olid 1,5 koosveedetud p2eva imetoredad ja t2is palju seiklusi :)
6htus88gi laua taga juttu puhudes r22kisid nad siis meile, et l2hevad Joffre'i kuristikku seiklema ning kutsusid meid ka kaasa. Tripp siis pidi selline v2lja n2gema, et alguses k6nnime orgu ning orgu pidi tripime edasi, kus tuleb ka ujumist ette. Ega tegelikult rajana seda turistikaardil olegi ja sinna iseseisvalt minna ka ei soovitata, selleks on olemas grupijuhid, kes selliseid seiklusi l2bi viivad. Siiski 6nnestus Chrisil yhega neist jutule saada ning see siis salakatte all pajataski, et seal peaks suht turvaline olema, ehk siis ei ole m2gironimise tehnikat vaja jne.
J2rgmise p2eva hommikul asusimegi seitsmekesi teele, 3 noort saksa poissi ka. Teekond oli imeline! P2rast 100 meetrit orus jalutamist pidime vette hyppama ning paarsada meetrit ujuma kitsas j6eorus, kus kaldaid 22ristasid vaid 100 meetri k6rgusele ulatuvad kaljud. Seega k6rvale ei olnud v6imalik p6igata, vaid edasi v6i tagasi. Ja ega see ju mingi ekstreem ei ole, ekstreemseks tegi asjaolu, et need m2ekurud meeldivad ka ussidele, nii King Brown'idele (yhed myrgisemad) kui ka suurtele pyytonitele ja loomulikult elutsevad nendes ka kaanid! Ja nii meil tuli erinevatel l6ikudel kokku ujuda paar kilomeetrit.. Eks proovisime mitte ussidele m6elda, aga kui mina ikka p6hja n2gin ja usse proovisin silmata, hakkas syda tsipa puperdama kyll :) Kusjuures Maria isegi n2gi yht p2ris pirakat, aga sel hetkel turnisime kaljude otsas ning roomaja oli all vees, 6nneks sealt me l2bi ujuma ei pidanud :) Kokkuv6tvalt kestis meie tripp 5 tundi ning see oli parim elamus meie Austraalia seikluste rivistuses! T2itsa lahe oli riiete ja tennistega ujuda, siis taas v2lja tulla, tsipa turnida ja kuivada ning siis taas tagasi vette supsata. Ja see vesi, ooo, see oli m6nus, nii pehme ja nii puhas!! Lihtsalt muahh!
Hiljem k2isime ka veel paari turistiderohkeid m2ekurusid vaatamas, tuntud on Oxer Lookout, ehk koht, kus neli m2ekurdu yhtivad. Pean tunnistama, et p2rast meie seiklusi ja vaatamisv22rsusi, ei leidnud me sealt midagi nii ahhetama panevat. Aga Hancock gorge oli siiski v2ga lahe, hoopis teistsugune kui Joffre.
Saksa poistega reisis kaasa ka 78aastane Jaapanist p2rit vanaproua! Kas pole mitte armas, et ka sellises vanuses on kellelgi nii palju tahtmist, et noorte backpackeritega m88da Austraaliat ringi trallitada! Ta oli ikka v2ga tore t2dike, aga nagu jaapanlastele ikka omane, v2ga aeglane ja r22kis nii vaikselt, et tuli tahtmine endale kuulmisaparaat kuskilt v2lja otsida! Aga Mitsiko lahkus oli piiritu, nimelt kutsus meid samal 6htul tema kulul Ecotreat'i restorani s88ma, proovisime kyll Chrisi ja Mariaga viisakalt keelduda, kuid Mitsiko ei tahtnud sellest midagi kuulda! Ainult palus, et me ikka tuleksime ja mis siis ikka, eks l6puks andsime alla ning l2ksime. See tundus teda nii 6nnelikuks tegevat ja ehk see oligi peamine :)
J2rgmise p2eva eesm2rgiks oli vallutada Mount Bruce, teine k6rgeim m2gi L22ne-Austraalias, 1235 m.Tahtsime juba hommikul 7 paiku minema hakata, aga eks ikka juhtub nii, et keegi ei saa valmis ja uallaa, seekord ei olnud see mina!! Tavaliselt ikka Mikk r22gib, et ma ei saa kunagi 6igeks ajaks valmis, aga n2ed sa, siinpool maakera k2ivad asjad teisiti, teise aja j2rgi :) Saime siis l6puks kaheksa paiku teele ning kogu teekond v6ttis meil aega 4,5 tundi. Eks pea pool tunnikest nautisime yleval vaadet ning sirutasime neid v2sinud jalgu. Teekond oli v2sitav ja kohati p2ris raske, kuid kindlasti kogemust v22rt! Tundsime p2rast end ikka imeh2sti! :)
Mount Bruce'i jalamil viisid aga meie teed Chris ja Mariaga lahku, kyll oleks olnud tore koos edasi trippida, aga mis sa teed, alati ei l2he k6ik nii kuis soovid. Nemad j2tkasid oma teekonda Coral Bay suunas ning meie j2ime yheks 88ks veel Karijini Rahvusparki, et k6ige suuremad turismimagnetid ka l2bi tuiata - Dales Gorge, Circular Pool, Fern Pool, Fortescue Falls.

Pyhap2eval, 5. aprillil liikusime Karratha poole, taas yks 600 km s6itu. Et miks mitte otse Broome'i, sest Chris ja Maria r22kisid, et Karrathas (kaevanduslinn) on hoopis kergem t88d leida ning on samuti ka paremini tasustatav. Meie pidime siiski pettuma, sest kaevandusse meie oma kvalifikatsioonidega t88le ei saaks ning restorane seal ka lihtsalt ei ole! Paar tykki vast oli, aga nende toidukvaliteet sarnaneb rohkem pubidele ja McDonaldsile ning see meid eriti ei k8itnud.... ja ausalt 8eldes see linn ka mitte! Nii siis p6rutasime sealt minema ning v6tsime suuna Broome'i ja see oli meie jaoks 6ige suund! CVsid hakkasime laiali jagama eile hommikul 10ne paiku ning viis tundi hiljem oli Mikul t88pakkumine olemas. Ja mitte lihtsalt suvalises v2ikeses restoranis, vaid Kaabliranna ( Cable Beach) rannarestoranis, kust nii restoranist kui ka k88gist avaneb otse vaade yhele maailma parimale rannale! Ja nii ongi Miku praegu k88gis ning vaatab, kuidas talle meeldib, mina istun restoranis ning toksin teile :) Kui Mikule meeldib, proovitakse mulle ka siin koht leida, loodetavasti siis ikka restorani poole peal, mitte k88gi. Kui k6ik h2sti l2heb, v6ime siia pikemaks ajaks paikseks j22da, sest keskkond on siin chill ja m6nus :) On vist veelgi l2hedasem paradiisile :)