
Sirvisin eile Aussie’s tehtud fotosid. Oleme nyydseks ju l2bi k2inud k6ik Austraalia 6 osariiki ning 2 territooriumit, nende haldusyksuste j2rgi aga oleks v2ga raske minu jaoks parimad piirkonnad v2lja tuua. Eks tegelikult ongi igal omavalistusyksusel midagi huvitavat pakkuda, siiski tundus vahetevahel idarannikul (v.a. P6hja-Queensland) punktist A punkti B s6it kuidagi tyhi, lihtsalt myrarohke, samuti olid idakalda vaatamisv22rsused liialt turistilikud. Siiski minu lemmiklinna autasu l2heb just sinna, nimelt Melbourne’ile!! Midagi selles metropolis on, midagi, mis t6mbab ja t6mbab ka tagasi. :) Siiski, kesiganes siiamaile satub ja kelle ajakava on tsipa piiratud, soovitan kylastada alasid ylevalpool l6unap88rijoont, loomulikult Kesk-Austraaliat ning ka Tasmaaniat. Millegip2rast m6lgutan ka ikka veel m6tteid L22ne-Austraalia rannikust, kas siis seet6ttu, et just see piirkond oli esimene avastusteregioon v6i ongi seal midagi suurep2rast.
Tundub, et minu kriteeriumites on yheks olulisemaks n2itajaks asustustihedus, ehk mida h6redam asustus, puutumatum loodus, seda t6elisem Aussie! Mida rohkem katteita punaseliivateid, mida rohkem vaateplatvormideta vaatamisv22rsusi, mida rohkem jalaj2lgedeta randu, puutumatuid vihmametsi ning k6rbemaastikku, mida rohkem p2rismaalasi, yksk6ik, kui palju nad oma traditsioonidest v66ristunud ka oleks, see k6ik ongi ju see REAL AUSTRALIA!
Kuigi nyydseks on meie Austraalia ringreis p6him6tteliselt l2bi saanud, on j22nud kripeldama yks v2ike seik, yks suur kogemus, millele ei olegi enne Broome’i j6udmist t2helepanu p88ranud, nimelt kogemus t88tada isoleeritud (outbacki) karjafarmis. Tegelikult ei ole sellest veel Mikulegi r22kinud, kuid millegip2rast olen hiljuti sellele m6tlema hakanud... samas, kas ma seda ka tegelikult teostada tahaks, ei oska 8elda. Ent siiski on tekkinud sellised kysimused nagu, kuidas oleks t88tada 200-300 km kaugusel l2himast asustusest, asustusest, kust leiab vaid pubi ning roadhouse’i, suurem asustus, n2iteks v2iksem linn j22ks 500-800 km kaugusele. Kuidas oleks 6ppida tundma karjafarmi igap2evaelu ning kultuuri, kogeda eraldatusega seotud raskusi ning probleeme, taluda l6putuid k2rbsepilvi, k6rbekuumust jne jne.
Samuti ei ole me j6udnud l2hemalt tutvuda yhegi p2rismaalaste kogukonnaga, kas ei oleks mitte p6nev ka m6nes t88tada, nagu Siim ja Maret. Eks see oleks ka yks ylimaid kogemusi t6elises Austraalias. :) Aga k6ike ei j6ua ja k6ike ei saa. :) V6ibolla tekib meil veel v6imalus m6nda kommuuni kylastada, sealsete inimestega l2hemalt tutvuda ning nende eluk2iku paremini tundma 6ppida, eks n2is. :)
Just avastasin, et ei ole kordagi 16. kuu jooksul teid seda suurep2rast riiki iseloomustavate faktidega valgustanud. Eks, kel huvi olnud, on ise j2rele uurinud, siiski paneks midagi ka blogisse kirja, teile, kes te tsipa v6ibolla ei ole viitsinud v6i ei ole kunagi sellepeale tulnudki. :)
Nimelt on Austraalia maailma suurim saar, samuti väikseim ning lamedaim kontinent, pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²) ehk 50% suurem kui Euroopa, rannajoone pikkuseks on 25,760 km, mis peidab endas yle 10 000 plaaži. Riigi madalaim punkt on Eyre j2rv, mis asub 15 merepinnast madalamal, mandri k6rgeim m2gi on Kosciuszko (2228 m) Uus-L6una Walesi l6unapiiril, riigi k6rgeim aga Big Beni vulkaan (2745) Heardi saarel.
Austraalia pindalast 68 920 km2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala s6ltub sademete hulgast.
Rahvaarv on kasvanud yle 22 miljoni, rahvastiku koosseis peegeldab v2ga h2sti sisser2nnet. Umbes 91% on Euroopa, 6% Aasia p2ritolu ning 2,2% on p2rismaalased. Siiski on asustustihedus maailma madalaim, vaid 2 inimest ruutkilomeetrile. Enam kui 85% austraallastest elavad 50 km raadiuses rannikust.
Austraalia on yks maailma t2htsamaid m2et88stusmaid, esikohal maailmas on ta nii kivis8e, kulla, boksiidi, vase kui ka rauamaagi v2ljaveo poolest, peamiselt paiknevad kaevandused L22ne-Austraalia osariigis. Maavarad annavad peaaegu kymnendiku sisemajanduse kogutoodangust (SKPst) ja yle poole koguv2ljaveost, kivisysi ongi t2htsaim ekspordiartikkel. T2htsamaid v2ljaveopartnerid 2005. aasta seisuga on Jaapan, Hiina ning L6una-Korea. T2htsaim impordiartikkel on enesestm6istetavalt autod, peamised partnerid USA, Hiina ning Jaapan.
Tegelikult on siinmail k6ne alla tulnud ka rikkaima osariigi, L22ne-Austraalia soov iseseisvuda ja seda mitte esimest kordas. Selleks on ka v2ga loogiline p6hjus, teatud osa (t2pset numbrit ei oska 8elda) vastava omavalitsuse SKPst l2heb teiste osariikide majanduse toetamiseks. Siiski ei ole setsessioon nii kergesti teostatav, kuna p6hiseaduse j2rgi ei ole yhelgi osariigil 6igus yhepoolselt Austraalia Yhendusest lahkuda. Ainus viis f8deratsioonist v2ljaastumiseks oleks korraldada rahvuslik referendum, sel juhul oleks aga vaja enamus riigi kodanike h22ltest, pluss enamus h22ltest ka igas osariigis ning territooriumis. Seega saaksid l22ne-austraallased liidust lahkuda vaid juhul, kui ylej22nud rahvus oleks n6us laskma neil minna, arvestades aga inimeste enesehuvisid, on see ebat6en2oline.
P6hseaduse esimesed read algavad just nii: “The people of NSW, Victoria, South Australia, Queensland, and Tasmania . . . have agreed to unite in one indissoluble federal commonwealth.”
Ehk on s6na antud yhendada oma j6ud lagunematus f8deratiivses yhenduses. Eks n2is, eks n2is, arvatavasti j22b L22ne-Austraalia siiski Austraalia Yhenduse osaks.
Aga, mis meil siin Broome’is siis ka toimunud on? Uskuge v6i mitte, aga meil on siin tsipa vihmane!! Reede 6htust saadik on taevalaotust pilvkate varjutanud, teretanud ka meid vihmahoogudega ja ega 6hutemperatuurgi yle 30ne t6usta taha! Terve eilne p2ev oli v2ga humiidne, t88 juures oli suht naljakas, tydrukutel olid higimullid otsa ees.. hehe, jummal t2natud, et mul higistamisega raskusi on. :) Ja t2nane 88, see oli vist teine 88 siin, mil oleme pidanud kliimaseadme 88seks sisse j2tma, temperatuur pysis konstantselt yle 25 kraadi, pluss niiskus! Tegelikult ei kasuta me seda p2evalgi, aga m88dunud 88 konditsioneerita oleks olnud t2ielik piin ! :) Ja siis on siin sellised imepisikesed liivak2rbsed (otset6lge sandfly’st), p6him6tteliselt on neid v6imatu silmata, oskad neid positsioneerida alles, kui need on sulle hambad juba kylge l88nud! Ja uskuge mind, hammustused on hoopsiki hullemad kui s22se omad, j2tavad sellised punased t2pikesed ning sygelevad sada korda hullemini! Inimesed, kes on aga neile allergilised, njahh, tunnen neile kaasa, paistetavad yles ja on suht talumatud. Siiamaani ei ole ma neid meie koduaias t2heldanud, armastavad ju niiskust, seega enamjaolt hoiavad mangroovide kylje alla, hetkel on aga nad meil igap2evase kylalised.
Tahaks juba pilvkatteta taevast, p6letavaid p2ikesekiiri, lihtsalt, et saaks sellest niiskusest lahti! :)
Muidu on meie igap2evane elurytm suht sama, mitte siiski veel rutiinne. Oleme meie juures ikka paar grillikat korraldanud, mullivannis m6nulenud, koeraga rannas hullamas k2inud, lemmikuks transpordivahendiks on m6lema jaoks roller saanud. Ei ole lihtsalt midagi m6nusamat kui igasuguste fyysiliste pingutuste kuhugi kohale j6uda, nautimas samal ajal tervet keha silitavat tuult!
M6ned kl6psatused ka rannast :)

Kaabliranna mood

Lauatajad

Koera jooksutamas vol.1

Koera jooksutamas vol.2

Ka vihmase ilmaga saab rannam6nusid nautida :)
Ahjaa, postituse l6petuseks tahaks ka suured kallid Rannamaadele teele saata, samuti minu armsale Hotsexymamale. :)
Kallid ka k6igile teistele!
Olge ikka tublid ja nautige kevadet! :)
Ka Darwinis sajab vihma. Aastaid pole sedasi olnud, tavaliselt saab vihm aprilli keskpaigaks läbi.
ReplyDeleteT2itsa huvitav, kas pole :)T2na hommikul 2rkasime ka paduvihma peale! Kohalikud on aga 6nnelikud ja ega nn m2rg hooaeg ka ju sel aastal oma nime v22rinud.
ReplyDeleteEdu teile Darwinisse! :)