Cape York ja OTT

Yheksap2evane teepuu6li taimede k6plamine ja istutamine l6petatud, sai m6tted v2ikesele tripile suunatud.

10.11 alustasime Ave ja Siimuga oma roadtrippi Cape Yorki. Cape York on Austraalia k6ige p6hjapoolsem tipp ning peamiselt asustavad seda troopilist poolsaart aborigeenid. Kliima t6ttu on siiski asustus v2ga h6re ning peamiselt on see neljarattaveo (4WD) turismi sihtkoht.
Kusjuures, alustasin siin yhe raamatuga (“The Last of the Nomads”), mis r22gib yhest aborigeenide paarist, kes on teadaolevalt viimased, kes j2rgisid oma esivanemate traditsioone ja eluviisi. W. J. Peasley r22gib esimeses peatykis, kust aborigeenid yldsegi p2rineda v6iksid ning teatud t6endusmaterjali alusel on v6imalik, et migratsioon toimus Kesk- ja L6una-Indiast m88da saarestikku l6una poole. Peamised sarnasused India Darvidiaani esivanematega on teatud v2limuse jooned, bumerangi kasutamine relvana ning samuti sarnasused keelestruktuuris. Selle teooria paneb kahtluse alla vaid t2nap2eva l6una-indialaste ning aborigeenide veregruppide erinevus, siiski on seda proovitud p6hjendada kui demograafiliste muudatuste tulemust, mis on viimase 50 000 aasta jooksul Indias aset leidnud.

Kust iganes nad ka sisse r2ndasid, on nende kultuuril paar kindlat iseloomujoont. K6ige t2htsam on iga h6imu jaoks nende maa ning sealsete pyhapaikade hooldamine. Puuduvad allikad aborigeenide ihale vallutada teise h6imu maid, peamiselt k2idi teise h6imu maal vaid suhtlemiseks, kaubanduslikel ning tseremoniaalsetel eesm2rkidel.

Aga t2nap2eval ei j2lgi neist enam ykski traditsioonilisi eluviise ning peamiselt elatavad end eluaegsetest riigitoetusrahadest, mis on p2ris kopsakad, n2iteks kogu riigi maavaratoodangust l2heb 25% aborigeenidele, neid pidavat siin olema 300 000 ringis. Eks p2ris palju ole see seotud nn “varastatud generatsiooni” ( The Stolen Generation)tegude, kuid ka riigi okupeerimise heastamiseks. Nimelt viidi valitsuses t2ide seadused, mille kohaselt k6ik pool valged-pool mustad (half cast) lapsed v6eti aborigeenide k2est 2ra ning viidi institutsioonidesse, kus neist pidavat saama haritud l22nestunud Austraalia kodanikud. Vanematelt v2etud lastest said riigi eeskostealused, samuti keelati neil r22kida oma emakeeles ning niinimetatud vabadusse lasti nad 18aastaselt. Loomulikult oli ka sellistes asutustes laste suurimaks hirmuks fyysiline v2givald.
Vastavat poliitikat j2rgiti 1869st kuni 1969nda aastani, teatud piirkondades isegi 1970ndate keskpaigani. Nyyd aga proovib valitsus oma vigu toetustega korvata.

Jah, t2nap2eva aborigeenid veedavad enamuse ajast viludas, kas siis puu all, pubi v6i alkoholipoe ees, l2rmavad ja on purjus nagu tarakanid. Riietumisstiilis on eriti popid T-s2rgid ning p6lveni ulatuvad pyksid nii meestel kui ka naistel, jalan6usid nad ei armasta ja ennast pesta ka mitte.

Nojah, nyyd sai kyll pikad jutud maha peetud. Oleks vist aeg asuda tagasi meie seikluste kirjeldamise juurde.

Meie praegusest kodust peaks Cape Yorki olema yle 900 km, sellest 700 km kruusateed. Esimesel p2eval l2bisime kenakesti yle 500 km, millest vaid 300 oli kruusa, kuid siiski j6udsime kuidagiviisi kahest kummist lahti saada! Suht h2mmastav meie jaoks, kuna 8eldakse, et hullemat teed, kui Gibb River Road ei ole ja t6esti, tee tundus iseenesest parem. Aga, mis seal ikka, pidime lihtsalt Archer Riveri Roadhouse’i kummiparandust88kojast l2bi k2ima ning oligi taas k6ik korras. Teisel p2eval hakkas juba p6nevaks minema, p2rast 150 km kruusal rallitamist j6udsime Old Telegraph Tracki (OTT) ristumiskohta. Tegelikult on OTT vaid j22nus teest, mis konstrueeriti 1880ndatel aastatel h6lbustamaks telegraafiliini rajamist Cairns’ist Thursday Island’ile (Cape York’i tipu saar). T2nap2eval on nn teest j2rel vaid meie m6istes metsarajake, kust vastutuleva auto m88dalaskmiseks peaks yks kuhugi v6ssa t6mbama ja alati ei ole selleks v6imalust, kuna takistuseks v6ib olla tihe p66sastik, nn looduslikud seinad v6i v2rskelt p6lenud maastik. Nn v6sap6lengud on siin P6hja-Austraalias tavalised, enamus syydatakse aborigeenide endi poolt, kuna see on yks osa nende kultuurist, vana p6letatakse maha, et uuele v2rskele ruumi teha. Aga muretsemiseks pole p6hjust,peamiselt on teel tippu vaid savanna ja ega yks p6leng teisele poole teed ei ulatagi, lihtsalt ei ole j6udu. Aga jah, see v2ike rajake on siin kohati ka vihmaveede poolt 2ra uhutud, siis tuleb taas vaikselt need kohad yletada v6i leida k6rvalp6ige.

Anyway, nagu juba aru saite, v6tsime meie oma suuna OTT poole, mis lookles l2bi Cape Yorki sydame yle 100 km. Peamisteks adrenaliiniallikateks olid suht vertikaalsed t6usud ja langused ning mitmed mitmed oja- ning j6eyletused. Eks enne sai tsipa eelt88d ka tehtud, kuna peamiselt punnitavad kohalikud OTT tegemise peale silmi!
Teine ja kolmas p2ev m88dusidki t2is p6nevust, hirmu ja r66mu! Ikka ja j2lle, kas siit nyyd libiseb, kas siit ojast saab l2bi, kas m6ni korokodill vaatab m6nest oja22rest vastu, kas asjad peaks autop6randalt 2ra v6tma, kas autoga on ikka k6ik korras, kuna j2rgmine kumm l2heb, kui mitmesaja km p2rast on esimene asustus, kui palju seda tolmu siia autosse tulla v6ib!!!

Kahjuks l6puni ei ole v6imalik Old Telegraph Track’I teha, vastu tuleb Jardine’i j6gi, millest autoga l2bisaadavuse t6en2osus on v2ga v2ike. J6gi tuli yletada praamiga, mis kuulub Cape York’is elavatele aborigeenidele, sealt siis ka vastavad hinnad. Kuigi yles6it kestab vaid paar minutit, praamil on v6ibolla vaja liikuda vaid 20 meetrit, et teisele kaldale j6uda, kysivad kohalikud edasi-tagasi s6idu eest 88 dollarit ehk siis pea 850 krooni!! Mustad juba teavad, kuidas kergelt raha saada/teenida! Ja ega nad ju selle raha eest sulle head klienditeenindust paku, n2iteks kui tagasi tulime, s6imas praamijuht yht autojuhti, kuna too ei saanud tema juhtn88ridest t2pselt aru. K6las see umbes nii, lisage yleolev karjumine juurde: “ You f….. park here, you f… gonna do, what I f….. tell you to do! You f….!”. Parem oleks vast mitte eestikeelde t6lkida.
Igatahes, kui siis j6gi yletatud, j2i Austraalia p6hjapoolsemasse tippu s6ita alla 80 km, kus leidsime ka endale kenakese k2mpimiskoha. Tipp oli ilus ja tore, nagu iga teinegi, aga tunne, et oled ikkagi Austraalia mandri tipus, on magus! Jep, jep, jeep, tegime 2ra! :)

Tagasitulles sai veel tsipa OTT-d tehtud, sest ylesse poole liikudes j2i tegelikult puuduliku informatsiooni t6ttu v2ike l6ik tegemata ja oohoo, milline l6ik! Algas k6ik ilusasti ja toredasti, kuni j6udsime j2rjekordse veetakistuseni, Siim arvas, et tema p6rutab sel korral maad uurimata otse l2bi ja oi,oi, milline yllatus teda ootas. :) Nimelt oli see k6ige sygavam ojake, mida meil l2bida tuli. ^nneks on nende auto k6rgemale t6stetud ning samuti on neil snorkel, meil aga need m2ngukannid puuduvad. Ja kui neil tuli vesi kapoti peale, siis kuhuni ta meil ulatuda v6iks? Eks k6ndisime siis taaskordselt takistuse l2bi ning proovisime madalamat kohta, aga ega eriti ei leidnud. P6him6tteliselt mina juba vaikselt v2risesin, kuid Mikk oli ikka kindel, et ei juhtu autoga midagi. V6imu ju autol on, aga k6rgus oli see, mida selle veetaseme yletamiseks oli tsipa vajaka. Ja nii siis Mikk sealt l6puks l2bi tuli, vesi lainetas yle kapoti ka poolest saati esiklaasile ning kohati, nagu ka Siimulgi, ei puutunud rattad p6hja, kuid yle me sealt saime!!! Juhuuu!!! Ja ainsaks probleemiks sai vettinud 6hufilter, mille usina nuputamisega asendasime minu 6mmeldud autokardinaga. Kui neist enne kasu ei olnud, siis nyyd kyll! T2itis 6hufiltri ylesannet 6htuni ja ikka n2gi nagu uus v2lja!

Aga pean siiski tunnistama, et hirm oli suur…. v2ga suur…. ja mitte kunagi ei tahaks enam midagi sellist l2bi elada… Oleme oma Kati yle v2ga uhked!
Ahjaa, muideks l2ks meil kolmas kumm ka, see siiski v2ikesel metsarajakesel! Ja kuidagi nii 6nnetult puurondiga, et ei anna teist enam parandadagi! Samas on see metsikult v2ike kaotus sellise tripi tegemisel, juhhuuu, soovitan k6igile, elamus on super!!!

Tagasi tulles v6tsime suuna Cooktowni poole, kust sai edasi liigutud Cape Tribulation’i ja Daintree Rahvusparki. Ka sinna s6ites n2itas kaart meile yht ranna22rset 4WD teed, kuid Old Telegraphiga ei olnud see minu meelest v6rreldavgi! Tee oli lai, veeyletusi paar ja needki pea olematud, ainus t6sine neliveo vajadus tekkis yhest m2en6lvast ylesminekul, mis oli vertikaalseim n6lv, mille oleme siiamaani vallutanud, kindel 2WD takistus.

Daintree on tuntud oma imeliste vihmametsade poolest ja t6esti, no on imelised ja vapustavad. Veetsime ka yhe 88 taevani ulatuvate puude all ning suliseva vee k6rval. Poistel oli p2ris h2da l6ke p6lema saada, kuid l6puks said ikka vorstikesed kypsetatud. Yks huvitav asjaolu, mida mina t2heldasin, oli lindude k2itumine, kui tavaliselt vajub loodus pimedusehakul unne, k2is vihmametsas trall 88l2bi, kyll siristasid ja laulsid, kaagutasid ja hyppasid. Huvitav, huvitav :)

Kogu tripp v6ttis aega 7 p2eva, peamisteks eesm2rkideks oli vallutada OTT ja Austraalia tipp, samuti oli tore vihmametsas ringi jalutada ning taas merd n2ha. Meie tripi l6ppkilometraazi numbriks sai 2293. Kolme ja poole kuu jooksul oleme selle autoga l2binud juba yle 10 000 kilomeetri.

Ja nyyd taas see piltide mure, oehh… kyll neid ykskord ka vast saab :)

Tripp Athertoni!

Njaa, Kakaduu Rahvuspark oli vahva! Ei olnudki ennist p2rismaalaste kivimaalinguid n2inud ja tee Jim Jim kose juurde oli lihtsalt suurep2rane, meie vana Subaruga ei oleks sinna mitte kuidagi saanud. Ja kui isegi Mikk tunnistab seda, on see ikka kindel “laks”. Aga seal rahvuspargis, taaskordselt meie poolt sooritatud freek2mpis , pidime yhel 88sel hirmu t6ttu 88seks autosse pugema. Nimelt olime just 6htust einestamas, kui kuulsime yle tee yht ulguvat dingokest… ja 10 minutit hiljem tundus neid seal juba rohkem olevat ja siis kuulsime yht tormijooksu ja veel m6ned minutid hiljem, kui Mikk tulekese heinadesse suunas, vaatas talle v2hemalt kolm paari s2ravaid silmi vastu. Ja nii oligi meie otsus tehtud. Mitte, et need armsad koerakesed meid n2ksama tuleks, sest inimesi peaks nad enamjaolt pelgama, aga lihtsalt enda sydamerahuks. ^nneks oli m6nusalt jahe 88ke.

P2rast seda toredat rahutut 88d v6tsimegi teekonna ette Queenslandi ehk P2ikeseosariigi poole! Enda v2rskendamiseks sai l2bi k2idud nii Katherini kui ka Mataranka looduslikud termaalbasseinid ning 6htuh2maruses olime juba telgi Daly Watersi pubi karavanipargis pysti pannud. No mina arvan kyll, et see on yks lahedaim pubi, mida mina n2inud olen! Mitte ainult nende materiaalsete asjade p2rast, mis inimesed on pubi seintele riputanud (lipud, visiitkaardid, raha, aluspesupyksid, rinnahoidjad, pl2tad jne, jne), vaid ka koha atmosf22r ja h6ng! Rahanurgast leidsime yles kolm 10ne kroonist ja kes teab, v6ibolla on m6ni kodumaakaaslane ka midagi intiimsemat sinna pubisse maha j2tnud, pesul ja sokkidel ju riiginime peal ei ole.
Ega enne Queenslandi asustatud aladele j6udmist millestki silmapaistvast pajatada olegi, ikka sirge tee ja ikka sirge ja sirge, paari-kolmesaja kilomeetri tagant m6ni roadhouse ja j2lle sirge , lage ja v2ga tuuline tee, tuuletaksitus oli v6imas! Ahjaa, tee peal kohtas igasugu p6nevaid transpordivahendeid: paari jalgratast, yht kaamlivankrit ning v6rre koos j2relk2rudega. Loodetavasti on k6ik j6udnud v6i j6uavad punaste p6skedega sihtpunkti!

Ja nii me siis l6puks, kolm p2eva hiljem, Athertoni kohale j6udsimegi. Selle piirkonna ymbrus oli nii lummavalt magus, nagu sulaks yks tykike kauaigatsetud sokolaadi suus! L6puks ometi vaheldus l6pmatu k6rbemaastik suure ja laia rohelusega, vihmametsade ja v2ikeste m2eahelikega! P6llumaad, heinamaad, talumaad! Atherton on yks tore armas linnake k6ige selle keskel ning tema ymber looklevad l6putud farmip6llud oma banaani-, mango-,kohvi- ja mis k6ige muu istandustega.
Aga ega see veel t2henda, et t88d kerge oleks leida, rohkem 6nneasi, nagu alati.

Ja ega siinmail kaasmaalasi ka kaua taga pea nutma, Athertonis ootasid meid juba Ave ja Siim ees, vanad s6psid Broome’i aegadest. Ja vaene Siimukene, ei suutnud kohe uskudagi, et nendega samas linnas v6iksime olla, Broome’ist ju siia otseteed s6ites yle 4000 kilomeetri. Aga n2ed sa siis!
Ja nii me siis otsustasimegi taaskohtumist 6htus88giga t2histada ja kas pole mitte yllatav, kui sinu teenindajaks on sinu tulevane rentnik. Nyyd me siin siis naudime kena ja korrashoitud eramaja v6lusid, magame pehmel madratsil, valmistame s88ki imearmsas k88gis ning yle 7 kuu naudime televiisori m6nusid. :)

Ja homme l2heme n2dalaks k6plama! Juhuu!! Mida t2pselt - ei tea, kuhu t2pselt – ei tea, mis kellaks – 7am.

Siiski on ka yks kurvastav asjaolu, nimelt liiguvad Ragnar ja Lea meist vaid kaugemale ja kaugemale, ikka rihivad sinna l6una poole, allapoole, ikka eemale ja eemale! Aga kyll yhel ilusal p2ikeselisel p2eval meie teed veel siin kuklapoolusel kohtuvad!

Peatse kohtumiseni ja head 88d siit Walkamanist!

Ahjaa, Darwin on lahe!

Lyhidalt siis seekord, hehee, nagu alati :)

Katherinist liikusime edasi Litchfieldi Rahvusparki. K6ige meelik8itvam osa oli sellest 40 km pikkune neljarattaveolisetele m6eldud nn metsarada (bushtrack). Teetakistusteks olid taaskord liivavallid, vulisevad ojakesed ja v2ga kynklikud rajat6usud ja -langused. Sel rajakesel nautisime kahte omap2rast ning v2ga lummavat koske koos imep2raste mageveebasseinidega.
Kuni j6udsime igayhe turismimaale (asfaltee).. Oehh, juba esimese koha juures ei suutnud turiste kokku lugeda ja nii j2rgmise ja veel j2rgmise koha juures. K6ik oli ilus ja tore, aga siiski rahvamassid pimestasid neid looduse imesid ja v6lusid.

Edasi liikusime Darwinisse, seal veetsime lausa 5 p2eva, ja oh, kui toredad viis p2eva. :) Meile Darwin meeldib :)
Pyhap2eva 6htul saabudes avastasime, et kurikuulus nelja- ja pyhap2evane Mindil Beachi turg on ka veel oktoobris t2ies hoos ning sinna me 6htul suundusimegi! 6igel turul k2ib ikka tants ja shopping yheskoos! Esmasp2evase p2eva meelik8itvamaks syndmuseks j2i sadamakai aasiakultuuride s88gikoha kylastus, kus sai kai 22res syyes nautida mereelu (delfiinike, suured kalakesed) ning p2ikeseloojangut yheskoos! Edaspidi olime asjalikumad, kylastasime botaanikaaeda ning muuseumeid ja galeriisid ning neljap2evasel turul supsas Erkki endale kotti ka yhe digeridoo. Tegemist siis p2rismaalaste kultuuri instrumendiga, eks varsti n2ete pilte ja v6ibolla kirjutab ka midagi pikemalt.

Aga nyyd siis aeg l6petada ja siit Humpty Doo pubist Kakaduu Rahvusparki edasi liikuda.
Yks kl6psatus ka siia, veriv2rske Humpty Doo'st! :)

What are we gonna do, choices, choices! :)

Hahaa, istume siin Humpty Doo pubis, mis on Darwini kesklinnast umbes 45 km kaugusel ja muudkui m6tleme ja arutleme, kas otsida siin p6llut8id v6i kihutada Queenslandi.. Ja mitte midagi ei ole parata, aga tundub, et t88inimesi meist veel ei saa! Juhuu Queensland, siit me tuleme!!

Ahjaa, ja mina ei tea, kunas te neid pilte n2ete, kohe yldse ei taha arvuti taga istuda, andestage meile :) Aga v2hemalt teate, et meiega on ikka k6ik korras! :)

Juhuu!!

Bye-bye Broome, hi-bye Gibb River Road and welcome to Kathrine!!

27. septembrist sai meie viimane t88p2ev Broomis. Kui v6ibolla oleks enne isegi kahju olnud lahkuda, ei j6udnud p2rast pyhap2evahommikust vahetust l6ppu 2ra oodata! Ja nii me siis kolm p2eva veel chillasime ning pakkisime. Kyll sai toreda seltskonnaga rannas naudeldud, ylemuse juures toredal grilli6htul k2idud, Ragnari ja Leaga plaanid paika pandud ning ikka pakitud, shopatud ja l6puks ometi sai ka Kati endale uhked kardinad!

Neljap2eva ennel6unal (1.10) sai veel viimased hyvastij2tusoovid vastu v6etud ning tuligi teed lyya (“Hit the Road”)! Meie esimeseks plaaniks oli Gibb River Road’i avastada, 667 km pikkune kruusatee, mis lookleb l2bi Kimberley piirkonna sydame! Selle regiooni teeb huvitavamaks meeletute pindaladega lehmafarmid. Aedadest ei teata siin midagi ja ega ei olekski m6tet, s6brakesed lihtsalt jalutavad yle tee v6i seisavad keset teed ja oh, kui armsad need lontk6rvad siin on! Tegelikult rajatigi Gibb River Road algselt selleks, et nn toodangut Derby ja Wyndhami sadamatesse transportida. Turiste meelitab siia aga peamiselt lummav loodus, kus m2ed vahelduvad orgudega, koskede ja jugadega ning naturaalsete mageveebasseinidega. Ja ega kuumal p2ikeselisel p2eval ei olegi midagi paremat, kui sulpsata yhte neist ning nautida seda jahutavat ja pehmet suplust! Siiski, iga turist siia ei satu, soovitatakse vaid neljarattaveolisega tulla, ja eks kohati oli see ka m6istetav – tuleb l2bida teelt yle voolavaid ojakesi ja j6gesid, ronida m88da kivimoodustisi ja l2bida liivavallikesi,aga k6ige ebameeldivam oli siiski treppis tee ja uskuge mind, kohati ikka mitmeid kordi hullem kui suvila tee oma k6ige hullematel aegadel. Arvatavasti ei oleks tavalise auto vedrustusest midagi alles j22nud, eks olene ka kunas seda teed l2bida. Nn kuiva hooaja viimasel kuul on liiklus Gibb Riveril v2ga v2ikseks j22nud, vahepeal ei kohta tundide kaupa kedagi, peamiselt vaid vaatamisv22rsuste juures (need paiknevad p6hiteelt 1-90 km kaugusel).
Tegelikult, kui vaadata filmi “Austraalia”, saate v2ga hea ettekujutuse Kimberleyst, sest ka meie s6itsime filmiv6tete asupaikadest m88da ja mis seal salata, lummav,lummav. :)

Meie Gibbi reisi naljakamaks seigaks kujunes Ragnari ja Lea ootamine ning nende poolt meie tagaajamine. Kuna nemad pidid Broomis 2. oktoobrini t88tama, pidime Windjana Gorge’i juures laup2eva keskp2eval kokku saama. Eks siis muudkui ootasime ja ootasime.. ja ootasime ja ootasime… Ega siin linnaareaalist v2ljudes telefonilevi ka ei ole, seega saab vaid oodata ja yhepoolseid otsuseid langetada. Nii me siis p2rast 4,5 poole tunnist ootamist teele asusimegi, ei osanud arvatagi, mis neil juhtuda v6is, lootsime vaid, et ikka tee peal kohtume, vast peame lihtsalt aeglaselt edasi liikuma ning kyll kokku p6rkame. Ja nii me siis igal pool viivitasime ja nagu p2rast v2lja tuli, nemad igal pool kiirustasid. L6puks j6udsid nemad Gibbilt v2lja teisp2eva hommikul ning meie p2ev hiljem. K6ik l6ppes siiski 6nnelikult, kokku saime l6puks Kununurra l2hedal ning hiljaks j2id vaid 6 tundi sellep2rast, et Ragnar tahtis p2rleid osta! :) Ja nii me nyyd olemegi siiamaani koos seigelnud, Ivanhoe Crossingul taaskohtumise pikniku pidanud, Lake Argyle’I nautinud ning hetkel Kathrerine’I industriaalalas kohvi nautimas, sest Ragnari ja Lea auto tuli viia otse mehaaniku juurde.

Ivanhoe Crossing on yks selline tore koht, kust saab Ord’i j6e paisu yletada l2bides p6lvedeni ulatuvat kiirevoolulist vett. V2ikese autoga seda teha ei ole soovitav, madalak2iguline nelivedu peab sees olema ning mida k6rgem auto, seda parem! N2iteks meile tuli autosse tsipakene vett sisse, aga sellest pole midagi, elamus on kirjeldamatu! :) Ahjaa, ja jala ei tasuks yletada, v6id krokodillide saagiks osutuda.
Lake Argyle on Austraalias suuruselt teisel kohal olev tehisj2rv, vaated on h2mmastavad ja ega rohkem ei oskagi midagi 8elda! V6ibolla seda, et 6htul sai tsipakene taaskohtumise terviseks Porti joodud.. mmm… Port om h22!!
Ahjaa, ja Broomist alates oleme l2binud umbes 1750 km ning Darwinisse on j22nud veel 315 km, ennist teeme p6ike veel Litchfieldi Rahvusparki. Ja loodetavasti saame siit industriaalalast ka varsti v2lja, meie piduriklotsid ka vaja vahetada ning siis peaks olema k6ik tipp-topp! :)

Ja vast pilte saab ka l2hitulevikus :)

Ikka Brumm, Brumm!

Meie mugavused on taaskordselt kahanenud! Ei osanud lootagi, et nii kiiresti oma Subarust lahti saame! Kuulutuse panime ylesse kahe n2dala eest reedel ning esmasp2evaks oli juba auto myydud! Nyyd oleme oma vabadel p2evadel suured asjatajad, ikka ja j2lle asjatame Pajero kallal, et ikka k6ik enne teele minekut valmis saaks ja valmis oleks! Eelmise n2dala alguses mudis Mikuke katuseraami koos korviga peale, mis on piisavalt tugev, et seal ka magada. Nyyd peamegi veel paar otstarbelist vidinat soetama, paar vidinat autol 2ra vahetama, dokumendid korda ajama ning 3,5 n2dala p2rast v6imegi teele asuda! Autoostu paberite protsessimisega meil siin Austraalias ikka ei vea! Nagu Subarulgi, nyyd ka siis Mitsubishil, oleme dokumente oodanud juba kuu aega! P6him6tteliselt on siin olemas vastav seadus, mille j2rgi v6ib oma nimele registreerimata autoga ringi s6ita 28 p2eva. Subaruga s6itsime sedapsi ringi 1,5 kuud, kusjuures ise teadmatagi, ootasime ikka pinevalt dokumente. L6puks l2ksime ise vastavatesse asutustesse kohale, tiirutasime muudkui m88da Perthi ringi ning 2-3 tunniga olid k6ik vajalikud dokumendid korda aetud ja olemas. Hehee, 6nneks on Broome kymneid kordi v2iksem. :)

Vaaladem2ng tundub olevat l6putu! Vaalavaatlustuurile me vist ei j6uagi, samas ei tundugi see enam vajalik, kuna Zandersist saame nende etendusi iga jummala p2ev nautida! Yhel hommikul tundus, nagu terve ookean oleks neid igatpidi t2is! Kuhu iganes Miku vaatas, n2gi vaid purskavat vett, nagu geisrid keset ookeani! :) Mina sain aga yhel p2eval j2lgida magava vaala k2ek2iku! Hoovused olid ta poole tunniga rannale juba p2ris l2hedale toonud, muudkui vedeles seal vees, kuni l6puks yks vetep22stja oma kanuusse hyppas ning ta yles ajas. Nendega tuleb siiski v2ga ettevaatlik olla, just nende massiivsuse ja j6u t6ttu, juba nende uim v6ib meiesugustele v2ga palju liiga teha! Niisiis kuidagi see vetelp22stja teda togis, l6puks 2rkas vaal ylesse, ujus nii 200 meetrit edasi ning vajus taaskordselt sygavasse unne! Avalikust ujumisrannast oli see juba eemal, seega v6is ta seal rahulikult pikutada ja puhata. :) Siiski igap2evaselt n2eme neid hyppamas ja m2nglemas, kord l2hemal, kord kaugemal! Eile oli yks neist oma pojaga v2ga l2hedal ja sel hetkel ei huvitanud kohe mitte yhtegi hinge, mis restoranis toimub, k6ik seisid pysti ning vaid ohhetasid ja ahhetasid iga hyppe peale!! Oli v2ga v6imas, lihtsalt nii nii l2hedal! Kui ainult oleks kaamera t88 juures kaasas! :)

Ilmad hakkavad ka siin juba v2ga palavaks minema! Ei olegi osanud mainida, aga juulis oli meil siin konstanselt p2eval 29 ning varahommikul v6is temperatuur langeda isegi 10 kraadini, nii et hommikul pidi 7-8 vahel t88 juures pusa kandma! Aga oli m6nus, sai isegi teki 88sel peale v6tta! Nyyd on ilmake taas niiskemaks ja palavamaks muutunud, eks n2is, kuidas selle kuuma ja humiidsusega taas harjume.

Ja K2rt ja Porka, kyll tahaks olla seal, et teie pisikesi printsessikesi kaeda ja kiigutada! Ja teie, Siimu ja Liisi, poisiklutti ka! Palju 6nne veelkord teile k6igile, emmedele ja issidele!

Having fun!

Hehee, oleme nyyd juba 3-4 korda oma 4veolisega kinni j22nud, kuid see ei olnud mitte juhuse t6ttu, vaid nimelt, lihtsalt, et teda paremini tundma 6ppida! Ja ega ju sellisest fun’ist ei piisa, poisid panid Katikese ka vees proovile. Nimelt sidusid k8iekese auto taha, istusid kehalaua (bodyboard) peale, hoidsid k8iest kinni ja nii nad auto taga liuglesidki! Mina hoidisin kaldale ning proovisin paar pilti teha, kuid Karstani ja Miku s6nul oli kogemus vinge, nii kehalaual kui ka vees autojuhtimine. Karstanil ,kui kohalikul austraallasel, on muidugi juba palju kogemusi selja taga, peamiselt paadi taga, seega ei olnud see tema jaoks mingi probleem laua peal pysti seista, Mikul oli see aga esimene kord ning eks alustas ta ikka k6huli. Anyway, ekstreemi l6puks oli yhel p6lv m6lkis ja teisel labajalg verine, k2ed pidavat m6lemal t2na valusad olema. Rannast lahkudes p2rutasime kohe pesulasse liiva- ja soolakihti maha pesema.


Eile suutsime ka autole katusekorvi organiseerida. Kasutatud korvi saime v2ga odavalt, kuid kinnitused n6udsid tsipa rohkem. Korv on plaanitud meil kaheks otstarbeks, p2evasel ajal asjade transportimiseks ning 8isel ajal meie asemeks. Korvi kasutamine magamiseks annab meile tee peal suuri eeliseid, saame lihtsalt v6sa vahele s6ita, muretsemata sobiva telgikoha leidmise p2rast ning loomulikult minu suurima hirmu, usside p2rast! Ei tea kyll miks, aga ussihirm ei ole minust kadunud! Kunagi r22kis yks saksa tydruk yhe hirmu2ratava loo. Nimelt t88tasid nad P6hja-Territooriumil ning elasid telgis. Yhel 88l magama minnes avastasid, et neil on uss telgis, pyydsid siis selle telgist eskisse ning j2rgmisel p2eval t88andjale pilti n2idates tuli v2lja, et tegemist on King Brown’iga ehk siis yhe Austraalia myrgiseima maoga. King Brown’id on tuntud ka oma agressiivsuse poolest, seega, misiganes hoidis selle ussi rahulikuna, p22stis need tydrukud halvimast. Loomulikult on haiglates olemas vastumyrk, kuid mitte k6igis ning samuti oleneb, kui kiiresti sihtpunkti j6utakse.

Siinsetel talvekuudel, p6hjapoolse Austraalia kuival hooajal, v6ib Broome’i ymbruses kohata humpback vaalasid (migreerumistee). T2iskasvanud vaalade pikkus on 12-16 meetrit ning kaaluvad nad keskelt l2bi 36 000 kg. Nende massiivsete vaalade silmitsemiseks korraldatakse loomulikult spetsiaalseid vaalavaatlus tuure, omaasi, kas valid paaritunnise v6i p2evase tuuri. Aga ega alati ei ole vaja merele tormata, ka t88 juurest v6ib paraja elamuse saada! Eks oleme neid ennegi t88 juurest silmanud, ookean ju vaid 5 meetri kaugusel, kuid sel p2eval pakkusid nad erilist show’d. Ei olnud keegi meist neid rannale nii l2hedal n2inud ja veel selliseid hyppeid tegemas! Yks paarike muudkui hullas, hyppasid poolest saadik veest v2lja ning crashisid tagasi vette ja nii muudkui lugematuid kordi! Teenindus ei tundunud t2htis ei meile ega ka klientidele, k6ik lihtsalt nautisid tasuta show’d!


Siiski kuulsime paar p2eva tagasi yhest huvitavast p2evasest meretripist ja kuna Mikul j2i nn kojutoimetatud show n2gemata, plaanime sellest osa v6tta.. kui v2hegi ajaraafik lubab.

Rrrrr.. siinne nett ajab mind hulluks!! Isegi internetikohvikus ei saa pilte yles panna, nett lihtsalt nii nii aeglane!!