Kas alustada l6pust v6i l6petada algusest...njaaa, vot just nii palju on vahepeal juhtunud.
L6una-Austraalia on tore ja ilus, siiski ylimate elamuste jaoks on rannikut vist juba liiatigi palju n2htud. Adelaide meeldis meile v2ga, sellise paraja suurusega linnake (elanikke 1,5 miljonit), kus tegevust j2tkub k6igeks, siiski ei peatunud me seal pikalt, vaid kihutasime yles p6hja poole. Aga loomulikult sai l2bi k2idud nii Barossa kui ka Clare Valley’st. No Barossa veiniregiooni peaks vist kyll iga veini armastav inimene teadma ja eks otsustasime meiegi just seal paari veinikeldrisse sisse astuda. Oli tore veinikultuuri tsipa p6hjalikumalt tundma 6ppida, produkte mekkida ja no eks ikka m6ni ka koju kaasa soetada (kodu all m6tlen autot). :)
Ega meil v2ga pikalt seal aega naudelda olnudki, tuli kihutada p6hja poole, Austraalia keskme poole, et kinni pyyda Marin ja Gristo ( vanad tuttavad Broome’i aegadelt), nimelt tuli nende blogi kaudu v2lja, et sihime sama trajektoori peale. Nii me siis kihutasimegi 800 kilomeetrit p6hja poole Coober Pedy’sse(3500 elanikku). Sellises huvitavas tagamaa k6rbelinnakeses lihtsalt tuli peatuda. Linna nimi on kohaliku aborigeenih6imu keeles ning meie keelde t6lgituna t2hendab see valge mehe auku maa sees (white man’s hole in the ground). Nimele on lihtne seletus, linn ise on tuntud kui maailma opaalipealinn, kuna pea iga kylje pealt ymbritsevad seda opaalikaevandused, k6ik atraktsioonid sisaldavad mingit moodi opaali ning isegi nn majade seinadest v6ib opaali leida! Et nagut mis m6ttes, tegelikult v2ga otseses, sest yle poolte Coober Pedy elanike elavad maa-all, majad on uuristatud kivimi sisse, sisse on ehitatud kanalisatsioon- ning elektriv6rgustik ning v2lja n2evad need seest poolt t2pselt samasugused nagu maapealsed majad, vaid seinad n2evad sheffimad v2lja ning looduslikku valgust tsipa napib.
Opaalimuuseumis k2idud, tuli suund veelgi rohkem outback’i v6tta. Outback’iks nimetatakse Austraalia ariidse kliimaga sisemaad, kus asustus on v2ga h6re. N2iteks tuleb L6una-Austraalia pealinnast vaid 300 km p6hjapoole s6ita ning ootamas ongi sind suur ning tyhi k6rbemaastik.
Coober Pedy’st kirde suunas on 200 km kaugusel selline tore aborigeenide kylake nimega Oodnadatta (200 elanikku). Sealsest Roosast Roadhouse’ist pidavat saama k6ige v2rskemat ning adekvaatsemat informatsiooni vastava piirkonna teedeolude kohta ja roosa meeleolu t6i see koht meilegi, kuna just seal saime l6puks ometi Marini ja Gristoga kokku. Ahjaa, roadhouse’id on sellised toredad tee22rsed kohakesed, mis pakuvad nii majutust, kytust kui ka syya. Sellised kohad omavad Austraalias v2ga t2htsat kohta, kuna kylade/linnade vahemaad v6ivad ulatuda mitmesadade kilomeetriteni ja tegelikult veel k6vasti rohkemgi!
Nonii, Oodnadattast oli meil neljal soov edasi Simpsoni k6rbesse p6rutada, see aga tundus lootusetu, kuna siinsed ootamatud ja ebatavalised vihmad on teed l2bimatuks muutnud. Jah, aprillikuu peaks k6rbes juba kuiv kuu olema, sel aastal on aga vihma rohkem, n2iteks on Oodnadatta Austraalia kuumim ning k6ige kuivem kylake, meie aga saime padukat nii 6htul kui ka hommikul. See andis meile ka m6ista, et Simpsoni plaan tuleb selleks korraks k6rvale heita ning suund tuleks tagasi p6himaanteele v6tta. Njaa, ega siinsed outback’i teed on vahetevahel ikka p6hjusega suletud, saime meiegi seda omal nahal tunda. Maanteele tagasi l2ksime teist 200 km pikkust katteta teed, mis oli aga viimase kaheteisttunni vihmahoogude t6ttu k6vasti kannatada saanud. Ytleks, et see oli meie t6eline OUTBACK AUSTRAALIA kogemus, fantastiline kogemus, kindlasti yks parimaid kogemusi! Juba tee esimesed kilomeetrid olid sopased ning paari kilomeetri p2rast oli juba esimene suurem teetakitsus, nimelt 300-400 meetri pikkune yleujutus. Ega l6ppu h2sti n2inudki, tee asemel oleks nagu v2ike j6eke voolanud, 6nneks see aga sygav ei olnud, nii et saime esimesest takistusest suurema vaevata l2bi. See aga oli k6ik alles algus, suuremad ning sygavamad mudasopid olid alles ees, samuti ulatuslikumad yleujutused ning teed yletavad kiirevoolulised j6ed, viimane j2igi meile sel p2eval takistuseks. Eks siis l6ime kaldal k2mbi pysti ning enne kui silmagi pilgutada j6udsime, oli teisel pool veekogu juba 15 autot vastas, k6ik ootamas veetaseme langemist. Suurte vihmade korral v6ivad need v2ikesed kuivanud k6rbeojakesed paari tunniga laiuvateks kiirevoolulisteks j6gedeks muutuda, sama kiiresti aga ka v2ikesteks ojakesteks tagasi taanduda. Ja ega see normaalne ole, et nii palju autosid nendel teedel liigub, n2iteks ennist tuli meile vastu vaid yks auto, teisel pool veekogu oli aga suur seltskond, kes k6ik p6rutasid Oodnadatta poole suurele synnip2evapeole. Synnip2evapidu tuli aga p2eva v6rra edasi lykata, aga ega seegi nyyd kergelt k2i, et lihtsalt haarad telefoni ning helistad, sellistes kohtades, tyhjal tagamaal, ei ole m6tet sellele isegi loota. 6nneks oli aga nende poolel l2hedal yks lehmafarm, kust said oma s6numi siiski teele saata. Seltskond m6lemal pool vett oli aga lusti t2is, kyll sai vees myratud, pidulistega nalja visatud ning niisama puhast Austraalia outback’i loodust nauditud. Veetaseme k6rghetkel oli minul ypris raske j6ge yletada, vesi ulatus kaelani ning vool tahtis kaasa tirida. Ahjaa, esimese p2eva 80 kilomeetri l2bimiseks kulus meil 4 tundi, teise p2eva hommikul oli see j6eke ka juba yletatav ning edasi liikusime juba libedama reega. Teeolud olid m2rgatavalt paremad, poiste jaoks oli see muidugi suur suur pettumus, paar mudaralli kohta oli, m6ni m6ttetu veenire yle tee, aga see oli ka k6ik, 6htuks suutsime end juba Ulurule (Ayers Rockile)tunduvalt l2hemale liigutada. Pilte meie mudarallilt v6ite n2ha Marini ning Gristo blogist: http://www.gm-aus.blogspot.com/
K2tte j6udiski siis aeg kylastada maailma suurimat liivakivi, k6rgub see 348 meetri k6rgusele ning ymberm66tu j2tkub 9,4ks kilomeetriks, siiski 2/3 peidab end sellest myrakast veel maa all. Kivi asub aborigeenide maavaldustel ning omab usu t6ttu suurt t2htsust nende kultuuris, nagu olen juba kirjutanud on aborigeenide jaoks loodus see k6ikv6imas. Tundub, et mingi eriline aura ning v6im sellel kohal on, t6estust annavad sellele inimesed, kes on kunagi siit m6ne kivijupi kaasa v6tnud (kuigi on palutud mitte) ning paar aastat hiljem selle postiga siia tagasi saatnud. P6hjenduseks on peamiselt toodud kiviga kaasnev eba6nn, nimelt on enamik inimesi p2rast kivi kaasav6tmist vaid eba6nn j2litanud ja loomulikult loodetakse, et p2rast kivi tagasisaatmist sinna, kuhu see kuulub, v6tab elu taas teise p88rde, loomulikult on kaasatud sellistele kirjadele ka siirad vabandused. Siin kutsutakse neid kivikesi Sorry Rock’sideks.
Edasi liikusime Kings Canjyoni poole, mida kutsutakse ka Grand Canyoni miniversiooniks. Kanjoni seinad k6rguvad 300 meetri k6rgusele ning kohati tundub nagu oleks need noaga sirgeks l6igatud.
Ilmaga siin Kesk-Austraalias, siinsel k6rbemaastikul meil vedanud ei ole, v6i 2kki ongi just vedanud. Viimasel viiel p2eval on ilm olnud pilves, oleme n2inud nii vihma kui 2ikest, mis on muutnud k6rbe roheliseks oaasiks, katteta teed l2bimatuks ning kuumuse 2ra peletanud koos hordide k2rbestega.
Hetkel veedame aega Alice Springsis, mis on 30 000 elanikuga Austraalia sisemaa keskuslinnake. Valgeid n2eb siin v2he, pimedas Mariniga kahekesi linna peal kyll k2ia ei julgeks.
Ahjaa, l2ks teile t2itsa meelest r22kida. Kyll me lootsime, et n2eme ka Austraalia metsikuid kaamleid, on neid ju siin miljoni ringis ja peaksid siinkandis ringi liikuma ja oh seda 6nne, n2gimegi!!! Arvame, et oli ema oma nelja pojaga, tegelikult on Marini ja Gristo blogis pilt ka neist yleval. :)
Kindlasti oleks veel nii nii paljust kirjutada, aga hetkel ei tule lihtsalt meelde! Kas r22kisin, et L6una-Austraalias n2gime suurimaid ning armsamaid k2ngurusid, nimelt ida hallk2nguru. Eks k6ik see suure hunniku pilte proovin ka teile Broome’is yles laadida, seniks aga peate veel kannatama. :) Kes kannatab, see kaua elab. :)
T2na plaanime taas asustatud maad selja taha j2tta ning tagasi tyhjale k6rbemaastikule p6rutada, ka suund on tsipa teine, p6rutame loode poole, Tanami k6rbe poole, kust saab m88da 1100 km pikkust katteta teed Broome’i poole p6rutada. Hetkel ytleb kyll teederaport, et tee on l2bimatu, siiski ei ole see tee ametlikult suletud ning paar p2eva ei ole enam sadanud. Ja oh sa imet, t2na tervitab meid t2iesti selge taevas, p2ike naeratab taevalaotuses ja juba ootab meid oma lummusesse, vabasse loodusesse!
Wednesday, April 14, 2010
Friday, April 2, 2010
Happy Easter!! :)
6unakorjamine on nyydseks juba seljataga! Aga see kuukene 6unu noppides m88dus lahedalt. :) Kuigi t88 on fyysiliselt raske, nautisime seda t2iega, t2itsa t2iega. :) Minu jaoks oli see meelik8itvaim agrikultuurne t88, mida siinmail teinud oleme! Ei oskagi 8elda miks, 2kki need s2ravad 6unakesed seal puude otsas andsid ka mulle s2rtsu ja s2ra, kindle on see, et v6iks neid veelgi noppida! Aga kahjuks/6nneks ei ole meil selleks aega, aeg on rutata edasi, aeg on rutata l2bi uute avastusmaade, rutata kuhugi, kus on juba k6ik tuttav, aeg on p6rutada Broome’i maadele! Nii ta on, millegip2rast viivad k6ik teed tagasi Broome’i! Kas imeilusa ranna p2rast v6i hoopsiki muheda atmosf22ri p2rast v6i hoopiski megam6nusa sooja Austraalia talve p2rast v6i t88 p2rast? Ikka k6ige p2rast!! Broome rokib!
Ja kujutate ette, jumaldan 6unu t2nase p2evani, ei l2he p2evagi m88da, mil ei krampsutaks nelja pirakat 6una, siiski olen muutunud 6unte suhtes valivaks. :) Meie 6unaaia lemmikuks sai Golden Delicious sort, jubedaimad, kuid parimad rahapaja allikad, oli Red Delicious. Veel j6udsime korjata Royal Galat ning Jonagoldi. Kui 6igesti m2letan, leiab k6iki neid sorte ka Eesti poeriiulitelt ja t6esti, 2rge Red Delicious’it ostke, ka siin kasvatatakse neid vaid selleks, et Indiasse eksportida, puised ja m6ttetud teised. Hetkel peab 6unaaed v2ikest puhkust, j2rgmine sort ei ole veel valmis, kuid kui see valmis saab, l2heb taas t2ie hooga lahti! Meie sellest enam osa saa, aga ega eriti kurvasta ka, sest korjajate jaoks on parimad sordid juba korjatud. Iga sort on ikka v2ga erinev, kasti t2itumine oleneb nii puudest, 6una suurusest, 6unavarre pikkusest ning samuti varre murdekoha kergusest. Vahepeal pead v22nlema kuskil puuokste vahel, tihti ronima redeli otsa (ka puu otsa), iga 6una korjamisel p88ritama randmeid ja nii muudkui edasi ja edasi, ei sammukestki tagasi. Igatahes, kui oled kiire korjaja, on kindlasti m6ttekas 6unaaias k2tt proovida! Meil l2ks paremini, kui oskasin loota! Imestasin ka enda tugevuse ning vastupidavuse, samuti ka kiiruse yle! Olen alati arvanud, et olen aeglane, kuid arvestades, et olime 6unaaia kiireimad korjajad, pean vist oma arvamust tsipakene painutama :)
Tasmaaniasse hakkab sygis j6udma, 88d on juba jahedamad (kylmim 5 kraadi), paaril hommikul on olnud nii paks udu, et oli raske kohe vetsumajagi yles leida. Kui ikka m2letate, elame telgis ning vetsumaja j22b 10 meetri kaugusele. Tasmaania on pannud mind sygist igatsema, kuis tahaks juba Tartus m88da tammealleed kesklinna poole jalutada, nautida v2rvilisi lehti ning kylma sygistuult! :) Neli aastaaega on ikka igati v2gevad! V6ibolla olen liiatigi kaua suves olnud, aga tean, et koju tulles naudin igat aastaaega k6igi oma positiivsete ja negatiivsete kylgedega. :)
Ja no mis seal siis ikka, oli ka taas aeg “Spirit of Tasmaniat” kylastada. Sel korral otsustasime Bass Strait’i v2ina 88pimeduses yletada, 6nneks oli meeles ka abimehi osta ning 88 sai m88da saadetud muretult, ei iivelduse raasugi!! Muidugi oli omamoodi kogemus ka taas voodis magada, viimati sai selliseid m6nusid nauditud Newcastle’is jaanuari l6pus. Aga laevareis sai ilmatumalt ruttu l2bi, oleks tahtnud voodis veel pikutada, siiski 10 tundi oli m88das ning taas tuli jalg Melbourne’is kinnitada. Miku oleks heameelega kohe linnast v2lja p6rutanud, 6nneks suutsin ta aga mere22rsesse kohvikusse hommikus88gile meelitada. St Kilda on populaarne nii kohalike kui ka turistide seas, veepiir on 22ristatud palmialleega, kus oli n2ha igat masti tervisesportlasi, meenutas tsipakene Sydney botaanikaaeda.
J2rgnevalt veeresid rattad Great Ocean Road’i poole. Sellise symboolse nimega tee pikkus ulatub 300km-ni (t2pselt ei oskagi 8elda), mis lookleb ookeanipiiri ja nn metsapiiri vahel. Teeehitus algas 1919ndal ning kestis kuni 1932. aastani ning on pyhendatud I Maailmas6ja veteranidele, ennist oli rannikuv6lu nauditav vaid mere pealt. Sellest piirkonnast leiab ka parimad Victoria osariigi surfirannad, Bells’i rand on maailmatuntud, kus toimuvad igaastased Ripcurli surfiv6istlused munadepyhade n2dalavahetusel. Meil 6nnestus n2ha ettevalmistusi ning paari surfaja etteasteid, kaamera ununes kahjuks autosse.
Yheks suurimaks turismimagnetiks on 12 Apostli Rahvuspark, mis h6lmab enda alla veest sirguvad lubjakivimoodustised. Muidugi on tegelikult geomorfoloogilised protsessid ju t2pselt vastupidised, eks ikka olid need moodustised kunagi pankranniku osa, erosioon on aga uuristanud neid seni, kuni nn apostli ning maismaavaheline kaar on kokku varisenud ning alles ongi j22nud, mida n2eme t2na. See on see, mis on alles nn 12. Apostlist, edasi liikudes on ka n2ha kaarjaid moodustisi, mis annavad t2pse ettekujutuse, kuidas need protsessid toimusid ning toimuvad, erosioon on l6putu protsess, mille eest ei ole kaitstud ykski pinnavorm. N2iteks London Bridge’i nimeline moodustis oli kuni 1990. aasta 15. jaanuari p2evani maismaaga yhenduses olev kahe kaarega lubjakivi moodustis, 6htul aga varises yks kaar, yhendus maismaaga kadus ning j2rele j2i vaid yhe kaarega London Bridge. Keegi viga ei saanud, siiski tuli kaks inimest j2relolevalt moodustiselt helikopteriga turvalisele pinnale transportida. Huvitav, kui sokeeritud nad olid, mina oleks kyll vist pyksi pissinud. :)
V6ibolla oleks tahtnud sel teel rohkemgi kui 2 p2eva veeta, siiski pyhad tulevad peale ja uued l22tsed on vaja 2ra tellida. Nii me siis ootamatult l2bi v2ikeste metsateede Victoria ja L6una-Austraalia osariigi piiri yletasimegi. Austraalias on igal osariigil oma reeglid, eks see ole ka m6istetav, arvestades riigi mastaapsust. Seadused on kehtestatud ka puu-ja juurviljadele, t2psemalt, teatud osariikidest ei tohi vastavaid saadusi teise osariiki yle viia. Eriti ranged on Tasmaania, L6una-Austraalia ning L22ne-Austraalia, peamiselt seep2rast, et siiamaani on suudetud puuviljak2rbes osariigist eemal hoida. Loomulikult sai meil Tasmaaniast suur kott 6unu kaasa v6etud ja kohe kuidagi ei tahtnud sellest 2ra 8elda ja 6nneks ei pidanudki, sest t6esti, ei saanud me arugi, kui olime j2rgmisse osariiki j6udnud. Ja ega ma ei usu ka, et see puuviljakas nyyd kahe p2eva jooksul Victorias meie 6unte peale munenud oleks, v2hemalt loodan.
Mt Gambier’is sai l22tsed tellitud ning aeg oli taas 88bimiskohta otsida. Tundub, et selles osariigis on tee22rsed puhkealad v2ga nigelad, 6nneks aga avastasime, et rahvuspargid on imeliselt soodsad! Kui New South Wales’is pidi 24 tunni kylastuse eest maksma 16 dollarit, siis Tasmaanias tuli v2lja k2ia juba 24, L6una-Austraalias aga k2mpimise jaoks vaid 5 dollarit. What a bargain!! Eks rahvuspargid olegi ilusamad. :) Kuigi Tasmaania rahvuspargi kylastused olid hinnalised, oli looduskaitsealad tasuta ja ega need paljut rahvusp2rkidele alla j22nud.
Hetkel istume siin ilusas ranna22rses k2mbikohas ning naudime hommikukohvi.
Teile k6ikidele, armsatele ja karvastele, tahaks aga ilusaid ja v2rvilisi munadepyhi soovida!!
Muahh!!
Ja kujutate ette, jumaldan 6unu t2nase p2evani, ei l2he p2evagi m88da, mil ei krampsutaks nelja pirakat 6una, siiski olen muutunud 6unte suhtes valivaks. :) Meie 6unaaia lemmikuks sai Golden Delicious sort, jubedaimad, kuid parimad rahapaja allikad, oli Red Delicious. Veel j6udsime korjata Royal Galat ning Jonagoldi. Kui 6igesti m2letan, leiab k6iki neid sorte ka Eesti poeriiulitelt ja t6esti, 2rge Red Delicious’it ostke, ka siin kasvatatakse neid vaid selleks, et Indiasse eksportida, puised ja m6ttetud teised. Hetkel peab 6unaaed v2ikest puhkust, j2rgmine sort ei ole veel valmis, kuid kui see valmis saab, l2heb taas t2ie hooga lahti! Meie sellest enam osa saa, aga ega eriti kurvasta ka, sest korjajate jaoks on parimad sordid juba korjatud. Iga sort on ikka v2ga erinev, kasti t2itumine oleneb nii puudest, 6una suurusest, 6unavarre pikkusest ning samuti varre murdekoha kergusest. Vahepeal pead v22nlema kuskil puuokste vahel, tihti ronima redeli otsa (ka puu otsa), iga 6una korjamisel p88ritama randmeid ja nii muudkui edasi ja edasi, ei sammukestki tagasi. Igatahes, kui oled kiire korjaja, on kindlasti m6ttekas 6unaaias k2tt proovida! Meil l2ks paremini, kui oskasin loota! Imestasin ka enda tugevuse ning vastupidavuse, samuti ka kiiruse yle! Olen alati arvanud, et olen aeglane, kuid arvestades, et olime 6unaaia kiireimad korjajad, pean vist oma arvamust tsipakene painutama :)
Tasmaaniasse hakkab sygis j6udma, 88d on juba jahedamad (kylmim 5 kraadi), paaril hommikul on olnud nii paks udu, et oli raske kohe vetsumajagi yles leida. Kui ikka m2letate, elame telgis ning vetsumaja j22b 10 meetri kaugusele. Tasmaania on pannud mind sygist igatsema, kuis tahaks juba Tartus m88da tammealleed kesklinna poole jalutada, nautida v2rvilisi lehti ning kylma sygistuult! :) Neli aastaaega on ikka igati v2gevad! V6ibolla olen liiatigi kaua suves olnud, aga tean, et koju tulles naudin igat aastaaega k6igi oma positiivsete ja negatiivsete kylgedega. :)
Ja no mis seal siis ikka, oli ka taas aeg “Spirit of Tasmaniat” kylastada. Sel korral otsustasime Bass Strait’i v2ina 88pimeduses yletada, 6nneks oli meeles ka abimehi osta ning 88 sai m88da saadetud muretult, ei iivelduse raasugi!! Muidugi oli omamoodi kogemus ka taas voodis magada, viimati sai selliseid m6nusid nauditud Newcastle’is jaanuari l6pus. Aga laevareis sai ilmatumalt ruttu l2bi, oleks tahtnud voodis veel pikutada, siiski 10 tundi oli m88das ning taas tuli jalg Melbourne’is kinnitada. Miku oleks heameelega kohe linnast v2lja p6rutanud, 6nneks suutsin ta aga mere22rsesse kohvikusse hommikus88gile meelitada. St Kilda on populaarne nii kohalike kui ka turistide seas, veepiir on 22ristatud palmialleega, kus oli n2ha igat masti tervisesportlasi, meenutas tsipakene Sydney botaanikaaeda.
J2rgnevalt veeresid rattad Great Ocean Road’i poole. Sellise symboolse nimega tee pikkus ulatub 300km-ni (t2pselt ei oskagi 8elda), mis lookleb ookeanipiiri ja nn metsapiiri vahel. Teeehitus algas 1919ndal ning kestis kuni 1932. aastani ning on pyhendatud I Maailmas6ja veteranidele, ennist oli rannikuv6lu nauditav vaid mere pealt. Sellest piirkonnast leiab ka parimad Victoria osariigi surfirannad, Bells’i rand on maailmatuntud, kus toimuvad igaastased Ripcurli surfiv6istlused munadepyhade n2dalavahetusel. Meil 6nnestus n2ha ettevalmistusi ning paari surfaja etteasteid, kaamera ununes kahjuks autosse.
Yheks suurimaks turismimagnetiks on 12 Apostli Rahvuspark, mis h6lmab enda alla veest sirguvad lubjakivimoodustised. Muidugi on tegelikult geomorfoloogilised protsessid ju t2pselt vastupidised, eks ikka olid need moodustised kunagi pankranniku osa, erosioon on aga uuristanud neid seni, kuni nn apostli ning maismaavaheline kaar on kokku varisenud ning alles ongi j22nud, mida n2eme t2na. See on see, mis on alles nn 12. Apostlist, edasi liikudes on ka n2ha kaarjaid moodustisi, mis annavad t2pse ettekujutuse, kuidas need protsessid toimusid ning toimuvad, erosioon on l6putu protsess, mille eest ei ole kaitstud ykski pinnavorm. N2iteks London Bridge’i nimeline moodustis oli kuni 1990. aasta 15. jaanuari p2evani maismaaga yhenduses olev kahe kaarega lubjakivi moodustis, 6htul aga varises yks kaar, yhendus maismaaga kadus ning j2rele j2i vaid yhe kaarega London Bridge. Keegi viga ei saanud, siiski tuli kaks inimest j2relolevalt moodustiselt helikopteriga turvalisele pinnale transportida. Huvitav, kui sokeeritud nad olid, mina oleks kyll vist pyksi pissinud. :)
V6ibolla oleks tahtnud sel teel rohkemgi kui 2 p2eva veeta, siiski pyhad tulevad peale ja uued l22tsed on vaja 2ra tellida. Nii me siis ootamatult l2bi v2ikeste metsateede Victoria ja L6una-Austraalia osariigi piiri yletasimegi. Austraalias on igal osariigil oma reeglid, eks see ole ka m6istetav, arvestades riigi mastaapsust. Seadused on kehtestatud ka puu-ja juurviljadele, t2psemalt, teatud osariikidest ei tohi vastavaid saadusi teise osariiki yle viia. Eriti ranged on Tasmaania, L6una-Austraalia ning L22ne-Austraalia, peamiselt seep2rast, et siiamaani on suudetud puuviljak2rbes osariigist eemal hoida. Loomulikult sai meil Tasmaaniast suur kott 6unu kaasa v6etud ja kohe kuidagi ei tahtnud sellest 2ra 8elda ja 6nneks ei pidanudki, sest t6esti, ei saanud me arugi, kui olime j2rgmisse osariiki j6udnud. Ja ega ma ei usu ka, et see puuviljakas nyyd kahe p2eva jooksul Victorias meie 6unte peale munenud oleks, v2hemalt loodan.
Mt Gambier’is sai l22tsed tellitud ning aeg oli taas 88bimiskohta otsida. Tundub, et selles osariigis on tee22rsed puhkealad v2ga nigelad, 6nneks aga avastasime, et rahvuspargid on imeliselt soodsad! Kui New South Wales’is pidi 24 tunni kylastuse eest maksma 16 dollarit, siis Tasmaanias tuli v2lja k2ia juba 24, L6una-Austraalias aga k2mpimise jaoks vaid 5 dollarit. What a bargain!! Eks rahvuspargid olegi ilusamad. :) Kuigi Tasmaania rahvuspargi kylastused olid hinnalised, oli looduskaitsealad tasuta ja ega need paljut rahvusp2rkidele alla j22nud.
Hetkel istume siin ilusas ranna22rses k2mbikohas ning naudime hommikukohvi.
Teile k6ikidele, armsatele ja karvastele, tahaks aga ilusaid ja v2rvilisi munadepyhi soovida!!
Muahh!!
Saturday, March 6, 2010
Ikka Tassie, Tassie, Tassie!
Hei, hei, oleme ikka elusad ja terved ning iga p2evaga saame j2rjest tugevamaks ja tugevamaks!
On jutunud selline v2ike vingerpuss, tegelikult on k6ik selle yhe sildi syy seal tee 22res! Kui ei oleks seal 6unu myydyd, ei oleks Kelin tahtnud kinni pidadagi, kui ei oleks silti v2ljas olnud, ei oleks sellele yldse m6elnudki, aga 6unad olid seal ja silt oli ka seal. Vajame 6unakorjajaid! Kui t88 ikka sylle hyppab, ei tohi sellest 2ra 8elda ja no mina ja 6unad, me oleme ju ikka juba v2ga pikku aastaid yhed parimad s6brad olnud!
Nyyd me siin siis oleme, ikka Tasmaania saarekese peal ja nopime muudkui 6unakesi, yks ilusam kui teine, kolmas mahlasem ja magusam kui neljas, kuidas peakski yldse neist m6ni korvi j6udma! Aga ega maiustamisega ju tugevaks saa ja nii need 6unad muudkui korvi prantsatavadki ja nii me muudkui redelit m88da yles-alla turnime, kotikesi suurde kasti tyhjendame ning iga kasti t2itudes taas uuega alustame. Meil on t2itsa tore punt, ikka meie kaks, filosoof Alex Austraalia ning Inglismaa maalt ning noor Rudy Prantsusmaa maalt. Ja nii me siin nyyd 6unapuid ragistame ja ikka teistele ninaga ette 2ra teeme! :)
Elukohaks meil siin farmimaa, k2mbimaa suurte puude all. Voodi on telgis, pliit on telgi ees katte all ning elektri olemasolu oleme peaaegu unustanud. Aga tore on, 6pime myrakarude kokkuhoidu, t88tab v2ga h2sti! :) No eks vahepeal hommikuti on kylm, aga kui puu otsa 2ra saab, on m6nusalt soe, soe, mitte palav.
Ja nii need p2evakesed hetkel 6htusse veerevadki. Ega paljut teile tulevase kuu jooksul ei kriba, enamuse ajast veedame raamatute seltsis ning puude otsas. :)
Ahjaa, aga ylej22nud Tasmaania, ylej22nud Tasmaania on 100% kylastamist v22rt! Port Arthrurist viis tee meid idakallast avastama, kahjuks ei olnud ilmataat meiega p2ri ning p2ikest meile paljut n2idanud. Nii j2idki idakalda imelised v2rvikoosk6lad n2gemata, siiski kohad k6ik n2htud! Meie jaoks meeldej22vaim on siiski Cradle Mountain Rahvuspark L22ne-Tasmaanias, kindlasti yks parimaid kohti, mida Austraalias kylastanud oleme! Rahvuspark on suur ning tuntuim matkarada, Overland Track, on pikem kui Tartu Maratoni rada ning selle l2bimiseks kulub keskmiselt n2dal. Meie varustus seda rada ette v6tta ei lubanud, seega piirdusime p2evase matkarajaga Cradle Mountaini tippu. Teekond oli imeilus, vihmametsa sopid, v2ikesed m2gij6ekesed ja –j2rvekesed, p2ikesesiras s2ravad m2en6lvad, mille taga yyritab taevalaotusesse Cradle’i m2gi oma uhkes ja lummavas troonis. Meil aga tekkis suur isu m2e alla 88bima j22da ja nii j2imegi yhte “emergency only” hytikesse. Aga meil oligi emergency, p2ike tahtis juba loojuma hakata, bussi peale ei oleks enam j6udnud. 6htu oli kylm, aga mystiliselt ilus, p2ikeseloojangu ajal kadus Cradle’i m2gi iga minutiga j2rjest rohkem ja rohkem pilvede sisse peitu ning varsti olime ka meie pilvkatte lummusesse haaratud. Ja 88 oli veelgi kylmem! Yhte magamiskotti kahekesi 2ra mahtuda on paras trikk, aga hakkame saime ja hommikul oli ylimalt hea tunne! :)
Ja Lea, Tasmaania juustud on t6esti vapustavad!! Ashgrove rocks !
Aga nyydseks l6petan, sest pimedus t2hendab tuduaega ja mis seal salata, ega trenni saa ju v2sinuna minna, v2hemalt mina mitte! :)
Kallid teile k6igile! Igatsen v2ga!
On jutunud selline v2ike vingerpuss, tegelikult on k6ik selle yhe sildi syy seal tee 22res! Kui ei oleks seal 6unu myydyd, ei oleks Kelin tahtnud kinni pidadagi, kui ei oleks silti v2ljas olnud, ei oleks sellele yldse m6elnudki, aga 6unad olid seal ja silt oli ka seal. Vajame 6unakorjajaid! Kui t88 ikka sylle hyppab, ei tohi sellest 2ra 8elda ja no mina ja 6unad, me oleme ju ikka juba v2ga pikku aastaid yhed parimad s6brad olnud!
Nyyd me siin siis oleme, ikka Tasmaania saarekese peal ja nopime muudkui 6unakesi, yks ilusam kui teine, kolmas mahlasem ja magusam kui neljas, kuidas peakski yldse neist m6ni korvi j6udma! Aga ega maiustamisega ju tugevaks saa ja nii need 6unad muudkui korvi prantsatavadki ja nii me muudkui redelit m88da yles-alla turnime, kotikesi suurde kasti tyhjendame ning iga kasti t2itudes taas uuega alustame. Meil on t2itsa tore punt, ikka meie kaks, filosoof Alex Austraalia ning Inglismaa maalt ning noor Rudy Prantsusmaa maalt. Ja nii me siin nyyd 6unapuid ragistame ja ikka teistele ninaga ette 2ra teeme! :)
Elukohaks meil siin farmimaa, k2mbimaa suurte puude all. Voodi on telgis, pliit on telgi ees katte all ning elektri olemasolu oleme peaaegu unustanud. Aga tore on, 6pime myrakarude kokkuhoidu, t88tab v2ga h2sti! :) No eks vahepeal hommikuti on kylm, aga kui puu otsa 2ra saab, on m6nusalt soe, soe, mitte palav.
Ja nii need p2evakesed hetkel 6htusse veerevadki. Ega paljut teile tulevase kuu jooksul ei kriba, enamuse ajast veedame raamatute seltsis ning puude otsas. :)
Ahjaa, aga ylej22nud Tasmaania, ylej22nud Tasmaania on 100% kylastamist v22rt! Port Arthrurist viis tee meid idakallast avastama, kahjuks ei olnud ilmataat meiega p2ri ning p2ikest meile paljut n2idanud. Nii j2idki idakalda imelised v2rvikoosk6lad n2gemata, siiski kohad k6ik n2htud! Meie jaoks meeldej22vaim on siiski Cradle Mountain Rahvuspark L22ne-Tasmaanias, kindlasti yks parimaid kohti, mida Austraalias kylastanud oleme! Rahvuspark on suur ning tuntuim matkarada, Overland Track, on pikem kui Tartu Maratoni rada ning selle l2bimiseks kulub keskmiselt n2dal. Meie varustus seda rada ette v6tta ei lubanud, seega piirdusime p2evase matkarajaga Cradle Mountaini tippu. Teekond oli imeilus, vihmametsa sopid, v2ikesed m2gij6ekesed ja –j2rvekesed, p2ikesesiras s2ravad m2en6lvad, mille taga yyritab taevalaotusesse Cradle’i m2gi oma uhkes ja lummavas troonis. Meil aga tekkis suur isu m2e alla 88bima j22da ja nii j2imegi yhte “emergency only” hytikesse. Aga meil oligi emergency, p2ike tahtis juba loojuma hakata, bussi peale ei oleks enam j6udnud. 6htu oli kylm, aga mystiliselt ilus, p2ikeseloojangu ajal kadus Cradle’i m2gi iga minutiga j2rjest rohkem ja rohkem pilvede sisse peitu ning varsti olime ka meie pilvkatte lummusesse haaratud. Ja 88 oli veelgi kylmem! Yhte magamiskotti kahekesi 2ra mahtuda on paras trikk, aga hakkame saime ja hommikul oli ylimalt hea tunne! :)
Ja Lea, Tasmaania juustud on t6esti vapustavad!! Ashgrove rocks !
Aga nyydseks l6petan, sest pimedus t2hendab tuduaega ja mis seal salata, ega trenni saa ju v2sinuna minna, v2hemalt mina mitte! :)
Kallid teile k6igile! Igatsen v2ga!
Monday, February 15, 2010
Mellie and Tassie!
12.02.09
Melbourne on yks igati vahva linn! Mina tundsin end seal nagu kala vees, on selline ahvatlev aura selles linnas, rohkem muidugi minu kui Miku jaoks :). Ega me paljut turistiatraktsioonide j2rel jooksnudki, peamiselt nautisime linnamelu, parima mulje j2ttis Brunswick’i t2nav Fitzroy linnaosas. Nagu ikka, on see linnajao p6hit2nav, mida 22ristavad kohvikud, pubid, restoranid ning erinevad butiigid, nende stiil on tsipa omap2rasem, tsipa boheemlaslikum ning vabam, chill ning k8itev. Elu k2ib sel t2naval pea 24 tundi 88p2evas.
Ka Melbourne’i liiklus on m2rkimisv22rt, yhiskondliku transpordi peamiseks s6iduvahendiks on tramm, ei ole need nii kolisevad kui Tallinna omad, siiski ei p22se needki ummikutest. Sydalinnas aga saab vasakp88ret teha vaid paremast reast, ehk kui nii eest kui ka taganttulev liiklus on l2bi lastud, v6ib alles oma p88ret sooritada.
Pyhap2ev m88dus meil siis laevukesel, lahesopist v2lja j6udes v6tsid lained ikka v6imust ja eks nii mina kui ka Mikk siis vaikselt seal 10 tundi vaakusime. S88k pysis sees, kinos kannatas filmi vaadata, aga lugemisele ei tahtnud m6eldagi. Aga siis, siis kui hakkas taas maad n2gema, m2gist maad, oli r66m suur ! Ja veelgi suurem oli r66m, kui sai sadamalinnakesest puhta looduse poole veeretud. Loodus on siinmail lummav ! Kunagi m6tlesin, et mis sinna Tasmaaniasse ikka minna, pidavat v2ga euroopaliku loodusega olema, aga tegelilkult on sellel euroopalikul loodusel ikka tvist juures, on midagi , mis k8idab ja lummab! V2rske, jahedav6itu 6hk, taevakaarel laiutavad m2eahelikud, m2gij2rved, sinisemast sinisema veega valgeliiva mererannad, kosmopolitaanne ja chill pealinn, imearmsad v2ikesed kylakesed, mesimagusad ja yliodavad tee22rsed puulviljapoekesed jne jne. Yhest sellisest saime nagu koduaiapeenralt korjatud maasikaid, nii magusad ja mahlased, lihtsalt sulasid suus!
Ega me tegelikult veel v2ga paljut siin n2inud olegi. P2rast esimest 88d m2gedes, sai l6unasse Hobartisse kihutatud. Tasmaania pealinn asub Wellingtoni m2ejalamil Derwenti j6e suudmes, vaated on igas suunas lummavad. Ja nagu ikka meile kombeks, nautisime paar p2eva linnamelu, isegi Mikule meeldis see linn! Kolmanda p2eva aga veetsime Hobarti botaanikaaias, parim, mida meie kylastanud oleme! P2rastl6unal kihutasime 1270 meetri k6rgusele Wellingtoni tippu, selleks ajaks olid taevav6lvile paar tihket pilvekest h6ljunud, meie aga kihutasime neist l2bi ning m2etipus ootas meid taaskord s2rav ja sillerdav p2ike koos imeliste vaadetega!
Eks sai ka s6idetud nii l2hedale l6unapoolusele kui v6imalik, taaskordselt nauditud vapustavat loodust ning seej2rel v6etud suund Port Arthurisse, kus ootas meid ees Tasmaania tuntuim ajalooline vangilaager. 1833. aastast kuni 1850.aastani saadeti sinna briti ja iiri vangid, kes olid m6nes teises Austraalia karistuskoloonias midagi kriminaalset korda saatnud, n2iteks p6genemiskatse, v2givalla tarvitamine jne. Ka sealsed ylemused olid spetsiaalselt v2lja valitud, kelle ideed mujal v6isid olla t2iesti vastuv6etamatud. Kuna Port Arthur asub poolsaarel, kus maismaaga yheduslyliks on vaid 20meetrine maismaariba, oli koht ideaalne. Turvameetodina ootasid ees 18 pooln2lginud koera, nii et kui isegi vang suutis laagrist p6geneda, kadus siin, 20 km eemal igasugune lootus. Kuulujuttude kohaselt pidavat ka vesi haisid t2is olema, nii et 1:0 seis vangi kahjuks.
Mudelvangla eesm2rgiks oli kurjategijad 6igele teele juhtida sootuks teiste p6him6tete alusel, vangidele 6petati erinevaid ameteid, samuti 6petati neid lugema ning kirjutama, pyhap2ev oli kirikup2ev. Siiski m88dusid p2evad peamiselt raske fyysilise t88 nime all koos v2ga nigelate elamistingimustega.
Vangla algsed karistusmeetodid olid fyysilise loomuga, tuntuim neist piitsaj6ud, seaduse j2rgi v6is korraga m22rata 100 hoopi. Kui vang teadvuse kaotas, viidi ta soolavanni (valu toob ju teadvusele tagasi) ning seej2rel j2tkati karistuse t2idesaatmist. Julmemaid, millest giid r22kis, oli aga k2e amputeerimine. Nimelt proovis Edward taaskordselt p6geneda, kuid taaskordselt tulutult, yks vangivalvuritest tulistas teda k2tte. Noormees viidi haiglasse ning selle asemel, et kuul v2lja v6tta, saeti tal hoopiski k2si maha ning v2ltimaks infektsiooni, k6rvetati tulise panniga haava. Selline lugu siis!
Teatud aja p2rast v6eti kasutusele aga teine karistusmeetod, nimelt vaikus, mille juurde k2is k2sik2es ka religioon, see pidavat aitama vangidel oma elu yle j2rele m6elda. Selleks eristatud hoones ning kartsades ei kuulnud yhtki piiksu, isegi vangivalvurid suhtlesid viipekeeles. Loomulikult tehti ka kindlaks, et vangidel ei oleks mingisugust omavahelist kokkupuudet.
Samas v6is seinalt lugeda, et mitte k6ik vangid ei olnud rahutud, m6nel ei olnud midagi kurta, peaasi, et j2lgiksid korda. Siiski on seda raske uskuda, eriti t2nap2eval!
Nyydseks oleme sygavate haavadega linnakesest lahkunud ning j2rjekordselt imetleme k2mpimisplatsilt loksuvaid merelaineid. 6htud on siin ikka t6siselt jahedad, ega p2evalgi soojaga priisata, kohati sarnaneb ilm kodumaa suvele. :)
Melbourne on yks igati vahva linn! Mina tundsin end seal nagu kala vees, on selline ahvatlev aura selles linnas, rohkem muidugi minu kui Miku jaoks :). Ega me paljut turistiatraktsioonide j2rel jooksnudki, peamiselt nautisime linnamelu, parima mulje j2ttis Brunswick’i t2nav Fitzroy linnaosas. Nagu ikka, on see linnajao p6hit2nav, mida 22ristavad kohvikud, pubid, restoranid ning erinevad butiigid, nende stiil on tsipa omap2rasem, tsipa boheemlaslikum ning vabam, chill ning k8itev. Elu k2ib sel t2naval pea 24 tundi 88p2evas.
Ka Melbourne’i liiklus on m2rkimisv22rt, yhiskondliku transpordi peamiseks s6iduvahendiks on tramm, ei ole need nii kolisevad kui Tallinna omad, siiski ei p22se needki ummikutest. Sydalinnas aga saab vasakp88ret teha vaid paremast reast, ehk kui nii eest kui ka taganttulev liiklus on l2bi lastud, v6ib alles oma p88ret sooritada.
Pyhap2ev m88dus meil siis laevukesel, lahesopist v2lja j6udes v6tsid lained ikka v6imust ja eks nii mina kui ka Mikk siis vaikselt seal 10 tundi vaakusime. S88k pysis sees, kinos kannatas filmi vaadata, aga lugemisele ei tahtnud m6eldagi. Aga siis, siis kui hakkas taas maad n2gema, m2gist maad, oli r66m suur ! Ja veelgi suurem oli r66m, kui sai sadamalinnakesest puhta looduse poole veeretud. Loodus on siinmail lummav ! Kunagi m6tlesin, et mis sinna Tasmaaniasse ikka minna, pidavat v2ga euroopaliku loodusega olema, aga tegelilkult on sellel euroopalikul loodusel ikka tvist juures, on midagi , mis k8idab ja lummab! V2rske, jahedav6itu 6hk, taevakaarel laiutavad m2eahelikud, m2gij2rved, sinisemast sinisema veega valgeliiva mererannad, kosmopolitaanne ja chill pealinn, imearmsad v2ikesed kylakesed, mesimagusad ja yliodavad tee22rsed puulviljapoekesed jne jne. Yhest sellisest saime nagu koduaiapeenralt korjatud maasikaid, nii magusad ja mahlased, lihtsalt sulasid suus!
Ega me tegelikult veel v2ga paljut siin n2inud olegi. P2rast esimest 88d m2gedes, sai l6unasse Hobartisse kihutatud. Tasmaania pealinn asub Wellingtoni m2ejalamil Derwenti j6e suudmes, vaated on igas suunas lummavad. Ja nagu ikka meile kombeks, nautisime paar p2eva linnamelu, isegi Mikule meeldis see linn! Kolmanda p2eva aga veetsime Hobarti botaanikaaias, parim, mida meie kylastanud oleme! P2rastl6unal kihutasime 1270 meetri k6rgusele Wellingtoni tippu, selleks ajaks olid taevav6lvile paar tihket pilvekest h6ljunud, meie aga kihutasime neist l2bi ning m2etipus ootas meid taaskord s2rav ja sillerdav p2ike koos imeliste vaadetega!
Eks sai ka s6idetud nii l2hedale l6unapoolusele kui v6imalik, taaskordselt nauditud vapustavat loodust ning seej2rel v6etud suund Port Arthurisse, kus ootas meid ees Tasmaania tuntuim ajalooline vangilaager. 1833. aastast kuni 1850.aastani saadeti sinna briti ja iiri vangid, kes olid m6nes teises Austraalia karistuskoloonias midagi kriminaalset korda saatnud, n2iteks p6genemiskatse, v2givalla tarvitamine jne. Ka sealsed ylemused olid spetsiaalselt v2lja valitud, kelle ideed mujal v6isid olla t2iesti vastuv6etamatud. Kuna Port Arthur asub poolsaarel, kus maismaaga yheduslyliks on vaid 20meetrine maismaariba, oli koht ideaalne. Turvameetodina ootasid ees 18 pooln2lginud koera, nii et kui isegi vang suutis laagrist p6geneda, kadus siin, 20 km eemal igasugune lootus. Kuulujuttude kohaselt pidavat ka vesi haisid t2is olema, nii et 1:0 seis vangi kahjuks.
Mudelvangla eesm2rgiks oli kurjategijad 6igele teele juhtida sootuks teiste p6him6tete alusel, vangidele 6petati erinevaid ameteid, samuti 6petati neid lugema ning kirjutama, pyhap2ev oli kirikup2ev. Siiski m88dusid p2evad peamiselt raske fyysilise t88 nime all koos v2ga nigelate elamistingimustega.
Vangla algsed karistusmeetodid olid fyysilise loomuga, tuntuim neist piitsaj6ud, seaduse j2rgi v6is korraga m22rata 100 hoopi. Kui vang teadvuse kaotas, viidi ta soolavanni (valu toob ju teadvusele tagasi) ning seej2rel j2tkati karistuse t2idesaatmist. Julmemaid, millest giid r22kis, oli aga k2e amputeerimine. Nimelt proovis Edward taaskordselt p6geneda, kuid taaskordselt tulutult, yks vangivalvuritest tulistas teda k2tte. Noormees viidi haiglasse ning selle asemel, et kuul v2lja v6tta, saeti tal hoopiski k2si maha ning v2ltimaks infektsiooni, k6rvetati tulise panniga haava. Selline lugu siis!
Teatud aja p2rast v6eti kasutusele aga teine karistusmeetod, nimelt vaikus, mille juurde k2is k2sik2es ka religioon, see pidavat aitama vangidel oma elu yle j2rele m6elda. Selleks eristatud hoones ning kartsades ei kuulnud yhtki piiksu, isegi vangivalvurid suhtlesid viipekeeles. Loomulikult tehti ka kindlaks, et vangidel ei oleks mingisugust omavahelist kokkupuudet.
Samas v6is seinalt lugeda, et mitte k6ik vangid ei olnud rahutud, m6nel ei olnud midagi kurta, peaasi, et j2lgiksid korda. Siiski on seda raske uskuda, eriti t2nap2eval!
Nyydseks oleme sygavate haavadega linnakesest lahkunud ning j2rjekordselt imetleme k2mpimisplatsilt loksuvaid merelaineid. 6htud on siin ikka t6siselt jahedad, ega p2evalgi soojaga priisata, kohati sarnaneb ilm kodumaa suvele. :)
Friday, February 5, 2010
Idakalda tegemised.
Oi, oi, kui palju on n2htud, kuuldud, l2bitud, nauditud ning m6nuletud!
Idakallas on ikka nii imeliselt roheline, t2is suuri suuri puid, vahemaad on palju palju v2iksemad ja noh yldse on p2ris tore! V6ibolla olime liiga pikalt l22nekalda p6hja pool, kus maastikku kattis peamiselt puhma- ja p66saster2gastik ning punane liiv.
S6idetud on palju, kyll on n2htud hispaanlase oma k2tega ehitatud muinasjutulist lossi (Paronella Castle), k2idud rummitehases rummi mekkimas (Bundaberg Rum), okeanaariumis igasuguseid mereelukaid piilumas (Mooloola Ocenarium) kui ka kylastatud maailma suurimat liivasaart (Fraser Island)! Eks sai ka sellised tuntud kohad nagu Airlie Beach, Brisbane, Surfers Paradise, Stanthorpe, Byron Bay, Lennox Head ka l2bi lipatud, palju tuttavaid ja s6pru n2htud ning nyyd oleme paariks kolmeks p2evaks Newcastle’isse paikseks j22nud. Meie vahvad s6brad Broome’i aegadelt on liigagi lahked, eks nad ole isegi v2rskelt Austraaliale tiiru peale teinud ning teavad v2ga h2sti voodi ning kuuma dušši p88raseid unistusi. Nii nad siis meid kostitasidki, viies meid ka oma vanavanemate majja Nelson Bay’sse, kust mereni on vaid 3 meetrit ja jetski on yks igati asjakohane s6iduriist! Kyll sai sellega niisama kihutatud, kyll sai lisainstrumente selle taha kinnitatud ning seel2bi veel rohkemgi oma elamusi t2iendatud, poisid j6udsid veel kanuudegagi tiirutamas k2ia. M6nna, m6nna :)
05.01.10
No n2ed sa siis, ei suuda yht postitust 2ragi l6petada, eks j2tkame siis sedapsi :)
Ka Austraalia p2eva (26.01) veetsime Maxi ja Karstani juures, hullasime nii merevees kui ka basseinis ning p2eva l6petasime tyypilise pubcrawl’iga ehk siis k2isime l2bi nii m6nestki pubist, tutvusime kohalikega ning nautisime oma joogikesi.
Aga isu meil kuhugi pikemaks veel tol hetkel j22da ei olnud, ikka kippus syda taas uusi maid avastama ja nii me siis 27ndal suuna Sydney poole v6tsimegi. Metropolilinn on ikka metropolilinn ja kallis linn, liiga kallis, et seda pikalt nautida. Ja juhtuski nii, et Sydney j2i meile yhe p2eva kylastuseks, p2rast t2htsamate hoonete ja ehitistega tutvumist kiskus taas looduse poole, peamiselt muidugi Mikut, aga ka mina leidsin piisava rahulolu, et edasi liikuda. T2itsa yllatav ju, linnad mulle v2ga meeldivad ja ka Sydney meeldis v2ga, aga igasugused kulutused soovisin hoida Melbourne’I jaoks. Ega ka ilm olnud kiita, pool p2eva tibutas ja j2rgmine p2ev pidavat ka sajune olema.
V6tsimegi suuna Siniste M2gede (Blue Mountains) poole. M2gede nimel on ka v2ga loogiline seletus - kuna peamiselt sirguvad seal eukalyptipuud, mis eritavad 6hku eykalypti6li, katab m2gede metsapiiri sinakas varjund.
J2rgmiseks sihtpunktiks sai pealinn Canberra. Selles linnakeses on ikka metsikult muuseumeid, kuid see on ka ainuke linnav6lu. Meie avastasime seal vaid parlamendihoonet ning ostukeskust, kust saime mitte just k6ige paremat sushit. Aga parlamendihoone oli vahva!
Ja j6udiski j2rg Austraalia Alpide k2tte! Nii me siis kimasimegi L6una-Kosciuszko rahvusparki, vat see oli meie jaoks igati 2ge kogemus! 6htul jalutades kohtasime nii pirakaid k2ngurusid, nunnukaid kitsekesi kui ka vombateid. Vombatid on sellised h2sti nunnukad karvalised notsukesed, kes elavad maa-alustes urgudes, tegutsevad peamiselt pimedahakul ning on suht territoriaalsed. Ega neid vist meie tegevus eriti huvita, yks jalutas niisama meie telgi juurest m88da isegi vaatamata meie poole, eks siis j2litasin teda tsipakene, aga ega seegi teda h2irinud, taaskord k2itus nagu mind ei eksisteerikski.
88 m2gedes oli kylm, v2ga kylm, seda siis 1200 m k6rgusel merepinnast. Minu tekiks oli tekikott, p2evatekk ning kaks magamiskotti ja ikka oli tsipa kylm! P2ike aga 2ratas m6nusa soojaga, lausa kuum hakkas, kohe m6nus oli oma hommikust teekest p2ikesekiirte all nautida. Aga vesi, mis 88sel v2ljas oli, oli j22kylm, kohe raske oli janu kustutada! Teised k2mpijad aga teadsid r22kida, et see oli siin yks soojemaid 8id viimaste p2evade jooksul, kolm p2eva tagasi olevat isegi tsipa lund sadanud… keset suve!!! Samas j2i t2psustamata, mis t2hendab nende jaoks lumi ja lumesadu. Aga kas te kujutate ette midagi paremat kui m2gij6e suplus! Vesi oli j22kylm, nii et lausa varbad tahtsid j22tuda, kuid vesi oli imeline, see v2rskus, puhtus ja pillerkaar! Lihtsalt fantastiline tunne, seletamatu tunne!! Siiamaani on see tunne v2rske ja meelik8itev!
Selles rahvuspargis asub ka Austraalia k6rgeim tipp, Kosciuszko m2gi, millel meetreid kirjas 2228. Selle l2histel on selline v2ike tore m2gilinnake Thredbo, mis on juulist kuni septembrini Austraalia peamine ning suurim suusakeskus. Njaa, eks vaatasime meiegi need suvised n6lvad yle, mis praegusel ajal on m2giratturite lemmikkohaks. Siiski peab tunnistama, et meie m6tted viisid meid suusatama, unistama ja vesistama lumistest m2gedest, tuisates neist alla, nautides kiirust ja loodust ja s6pru…. Nautige lund!
M2gine 6hk oli m6nus, kuiv ja karge, kuid eks ykskord tule ka sealt tagasi alla liikuda ja nii me liikusimegi Victoria osariiki Sheppartoni poole. Shepparton on tuntud kui regiooni agrikultuurne pealinn, kust nii paljudki seljakotir2ndurid endale rahakoti t2itmiseks m6ne korjamise t88 napsanud on. Ja nii ka Heili, Heigo, Margus, Armin ja Steve. Paljudele teist on need nimed tuttavad, ikka lapsep6lves6brad N6o aegadelt, Steve on aga yks tore inglise poiss, kes on nendega yhte sulanud :) Kyll meil oli tore koos aega veeta, yhest p2evast sai kaks, kahest p2evast sai kolm ja neljanda p2eva hommikul tuli meil ikka teele asuda! Kaua sa ikka kellegi farmis end kostitad, kui neile ei t88ta ja eks ka uusi tannermaid tuleb ikka edasi avastada!
Oh, kyll oli ikka m6nus teid k6iki n2ha :) Edu pirnide korjamisel! :) Muahh!
Nyydseks olemegi j6udnud Melbourne’I, Victoria osariigi pealinna ja nagu needus on meil nende linnadega, taas on pilves ja tibutab, kohati isegi ladistab. Siiski tundub, et l6puks ometi hakkab olukord paranema. Otsustasime end ka tsipakene poputada ehk j22me kolmeks p2evaks karavaniparki. Nojah, ega te kallikesed ju teagi, peamiselt proovime k2mpida tee22rsetes puhkealadest, kus 88bimine on lubatud ning on tasuta. Selliste kohtade kvaliteet varieerub nurgast nurka, m6nes on isegi tasuta dušš, m6nes ei ole vetsugi. Aga h2sti planeerides (kuigi tegelikult siinmail me plaane ei armasta) on k6ik v6imalik ja kokkuhoid on missugune! K6ige t2htsam on, et kaasas oleks piisavalt vett ja noh, ylej22nud on nagunii kogu aeg autos olemas :) Tudumisaseme organiseerime ikka nii kui kuis kohane, vahepeal telgis, vahepeal autos ja Mikk ka vahepeal katusel, k6ik oleneb ikka temperatuuridest ja nagu teada, mina olen see kylmakartlik ja Miku kylmanautija.
Siin allpool on 88d hoopis j2hedamad, mis on tegelkult v2ga m6nus, saab teki peale t6mmata ning nurru lyya!
T2na ja homme ongi plaanis Melbourne’I avastada, pyhap2eva hommikul laevutame Tasmaania poole! Ees on meid ootamas 10ne tunnine laevas6it, euroopalikum loodus ning tsipa jahedam kliima :)
Vast said peamised seigad kirja. Ahjaa mu kallis Nirgikene, internetiga on siin ikka segased lood, piltide ylespanemiseks pean kuhugi netipunkti minema, tahtsin seda Sheppartonis teha, aga ei kohanudki yhtegi ja siin karavanipargis kunagi oli Wifi, aga enam mitte. Igatahes, proovin anda ikka endast parima, et sa ikka ei unustaks, milline v2lja n2en! Muahh :)
Ahjaa ja K2rt, l6puks ometi k2isin juuksuris! Ei julenud enne sellest midagi mainidagi, sest juba terve aasta olin juuksurisalongidest eemale hoidnud, lihtsalt nii kallis on see l6bu siin! Aga nyyd on tehtud ja juuksed taas kergemini kammitavad :)
Ja H2lin, palju 6nne ka teile blogi kaudu! :)
Olge ikka k6ik tublid ja musid ning nautige seda l6putut lund! :)
Idakallas on ikka nii imeliselt roheline, t2is suuri suuri puid, vahemaad on palju palju v2iksemad ja noh yldse on p2ris tore! V6ibolla olime liiga pikalt l22nekalda p6hja pool, kus maastikku kattis peamiselt puhma- ja p66saster2gastik ning punane liiv.
S6idetud on palju, kyll on n2htud hispaanlase oma k2tega ehitatud muinasjutulist lossi (Paronella Castle), k2idud rummitehases rummi mekkimas (Bundaberg Rum), okeanaariumis igasuguseid mereelukaid piilumas (Mooloola Ocenarium) kui ka kylastatud maailma suurimat liivasaart (Fraser Island)! Eks sai ka sellised tuntud kohad nagu Airlie Beach, Brisbane, Surfers Paradise, Stanthorpe, Byron Bay, Lennox Head ka l2bi lipatud, palju tuttavaid ja s6pru n2htud ning nyyd oleme paariks kolmeks p2evaks Newcastle’isse paikseks j22nud. Meie vahvad s6brad Broome’i aegadelt on liigagi lahked, eks nad ole isegi v2rskelt Austraaliale tiiru peale teinud ning teavad v2ga h2sti voodi ning kuuma dušši p88raseid unistusi. Nii nad siis meid kostitasidki, viies meid ka oma vanavanemate majja Nelson Bay’sse, kust mereni on vaid 3 meetrit ja jetski on yks igati asjakohane s6iduriist! Kyll sai sellega niisama kihutatud, kyll sai lisainstrumente selle taha kinnitatud ning seel2bi veel rohkemgi oma elamusi t2iendatud, poisid j6udsid veel kanuudegagi tiirutamas k2ia. M6nna, m6nna :)
05.01.10
No n2ed sa siis, ei suuda yht postitust 2ragi l6petada, eks j2tkame siis sedapsi :)
Ka Austraalia p2eva (26.01) veetsime Maxi ja Karstani juures, hullasime nii merevees kui ka basseinis ning p2eva l6petasime tyypilise pubcrawl’iga ehk siis k2isime l2bi nii m6nestki pubist, tutvusime kohalikega ning nautisime oma joogikesi.
Aga isu meil kuhugi pikemaks veel tol hetkel j22da ei olnud, ikka kippus syda taas uusi maid avastama ja nii me siis 27ndal suuna Sydney poole v6tsimegi. Metropolilinn on ikka metropolilinn ja kallis linn, liiga kallis, et seda pikalt nautida. Ja juhtuski nii, et Sydney j2i meile yhe p2eva kylastuseks, p2rast t2htsamate hoonete ja ehitistega tutvumist kiskus taas looduse poole, peamiselt muidugi Mikut, aga ka mina leidsin piisava rahulolu, et edasi liikuda. T2itsa yllatav ju, linnad mulle v2ga meeldivad ja ka Sydney meeldis v2ga, aga igasugused kulutused soovisin hoida Melbourne’I jaoks. Ega ka ilm olnud kiita, pool p2eva tibutas ja j2rgmine p2ev pidavat ka sajune olema.
V6tsimegi suuna Siniste M2gede (Blue Mountains) poole. M2gede nimel on ka v2ga loogiline seletus - kuna peamiselt sirguvad seal eukalyptipuud, mis eritavad 6hku eykalypti6li, katab m2gede metsapiiri sinakas varjund.
J2rgmiseks sihtpunktiks sai pealinn Canberra. Selles linnakeses on ikka metsikult muuseumeid, kuid see on ka ainuke linnav6lu. Meie avastasime seal vaid parlamendihoonet ning ostukeskust, kust saime mitte just k6ige paremat sushit. Aga parlamendihoone oli vahva!
Ja j6udiski j2rg Austraalia Alpide k2tte! Nii me siis kimasimegi L6una-Kosciuszko rahvusparki, vat see oli meie jaoks igati 2ge kogemus! 6htul jalutades kohtasime nii pirakaid k2ngurusid, nunnukaid kitsekesi kui ka vombateid. Vombatid on sellised h2sti nunnukad karvalised notsukesed, kes elavad maa-alustes urgudes, tegutsevad peamiselt pimedahakul ning on suht territoriaalsed. Ega neid vist meie tegevus eriti huvita, yks jalutas niisama meie telgi juurest m88da isegi vaatamata meie poole, eks siis j2litasin teda tsipakene, aga ega seegi teda h2irinud, taaskord k2itus nagu mind ei eksisteerikski.
88 m2gedes oli kylm, v2ga kylm, seda siis 1200 m k6rgusel merepinnast. Minu tekiks oli tekikott, p2evatekk ning kaks magamiskotti ja ikka oli tsipa kylm! P2ike aga 2ratas m6nusa soojaga, lausa kuum hakkas, kohe m6nus oli oma hommikust teekest p2ikesekiirte all nautida. Aga vesi, mis 88sel v2ljas oli, oli j22kylm, kohe raske oli janu kustutada! Teised k2mpijad aga teadsid r22kida, et see oli siin yks soojemaid 8id viimaste p2evade jooksul, kolm p2eva tagasi olevat isegi tsipa lund sadanud… keset suve!!! Samas j2i t2psustamata, mis t2hendab nende jaoks lumi ja lumesadu. Aga kas te kujutate ette midagi paremat kui m2gij6e suplus! Vesi oli j22kylm, nii et lausa varbad tahtsid j22tuda, kuid vesi oli imeline, see v2rskus, puhtus ja pillerkaar! Lihtsalt fantastiline tunne, seletamatu tunne!! Siiamaani on see tunne v2rske ja meelik8itev!
Selles rahvuspargis asub ka Austraalia k6rgeim tipp, Kosciuszko m2gi, millel meetreid kirjas 2228. Selle l2histel on selline v2ike tore m2gilinnake Thredbo, mis on juulist kuni septembrini Austraalia peamine ning suurim suusakeskus. Njaa, eks vaatasime meiegi need suvised n6lvad yle, mis praegusel ajal on m2giratturite lemmikkohaks. Siiski peab tunnistama, et meie m6tted viisid meid suusatama, unistama ja vesistama lumistest m2gedest, tuisates neist alla, nautides kiirust ja loodust ja s6pru…. Nautige lund!
M2gine 6hk oli m6nus, kuiv ja karge, kuid eks ykskord tule ka sealt tagasi alla liikuda ja nii me liikusimegi Victoria osariiki Sheppartoni poole. Shepparton on tuntud kui regiooni agrikultuurne pealinn, kust nii paljudki seljakotir2ndurid endale rahakoti t2itmiseks m6ne korjamise t88 napsanud on. Ja nii ka Heili, Heigo, Margus, Armin ja Steve. Paljudele teist on need nimed tuttavad, ikka lapsep6lves6brad N6o aegadelt, Steve on aga yks tore inglise poiss, kes on nendega yhte sulanud :) Kyll meil oli tore koos aega veeta, yhest p2evast sai kaks, kahest p2evast sai kolm ja neljanda p2eva hommikul tuli meil ikka teele asuda! Kaua sa ikka kellegi farmis end kostitad, kui neile ei t88ta ja eks ka uusi tannermaid tuleb ikka edasi avastada!
Oh, kyll oli ikka m6nus teid k6iki n2ha :) Edu pirnide korjamisel! :) Muahh!
Nyydseks olemegi j6udnud Melbourne’I, Victoria osariigi pealinna ja nagu needus on meil nende linnadega, taas on pilves ja tibutab, kohati isegi ladistab. Siiski tundub, et l6puks ometi hakkab olukord paranema. Otsustasime end ka tsipakene poputada ehk j22me kolmeks p2evaks karavaniparki. Nojah, ega te kallikesed ju teagi, peamiselt proovime k2mpida tee22rsetes puhkealadest, kus 88bimine on lubatud ning on tasuta. Selliste kohtade kvaliteet varieerub nurgast nurka, m6nes on isegi tasuta dušš, m6nes ei ole vetsugi. Aga h2sti planeerides (kuigi tegelikult siinmail me plaane ei armasta) on k6ik v6imalik ja kokkuhoid on missugune! K6ige t2htsam on, et kaasas oleks piisavalt vett ja noh, ylej22nud on nagunii kogu aeg autos olemas :) Tudumisaseme organiseerime ikka nii kui kuis kohane, vahepeal telgis, vahepeal autos ja Mikk ka vahepeal katusel, k6ik oleneb ikka temperatuuridest ja nagu teada, mina olen see kylmakartlik ja Miku kylmanautija.
Siin allpool on 88d hoopis j2hedamad, mis on tegelkult v2ga m6nus, saab teki peale t6mmata ning nurru lyya!
T2na ja homme ongi plaanis Melbourne’I avastada, pyhap2eva hommikul laevutame Tasmaania poole! Ees on meid ootamas 10ne tunnine laevas6it, euroopalikum loodus ning tsipa jahedam kliima :)
Vast said peamised seigad kirja. Ahjaa mu kallis Nirgikene, internetiga on siin ikka segased lood, piltide ylespanemiseks pean kuhugi netipunkti minema, tahtsin seda Sheppartonis teha, aga ei kohanudki yhtegi ja siin karavanipargis kunagi oli Wifi, aga enam mitte. Igatahes, proovin anda ikka endast parima, et sa ikka ei unustaks, milline v2lja n2en! Muahh :)
Ahjaa ja K2rt, l6puks ometi k2isin juuksuris! Ei julenud enne sellest midagi mainidagi, sest juba terve aasta olin juuksurisalongidest eemale hoidnud, lihtsalt nii kallis on see l6bu siin! Aga nyyd on tehtud ja juuksed taas kergemini kammitavad :)
Ja H2lin, palju 6nne ka teile blogi kaudu! :)
Olge ikka k6ik tublid ja musid ning nautige seda l6putut lund! :)
Monday, January 4, 2010
Neli ratast ja nii ta veerebki!
Wow, kiired ja ootamatud uued tuuled on v2gevalt metsikud!
Vastu on v6etud otsus maat88le 1:0 2ra teha, v6it muidugi meie kasuks. :)
Waltsi teine p6ld sai ka ettearvamatult tempokalt puhtaks nopitud, meilegi meeldiva yllatusena!
Nyyd siis m6nuleks veel paar p2eva, naudiks veel tsipakene nelja seina ning pehmet voodit ja siis, vot siis paneks mootorile h22led sisse ja hakkaks vaikselt veerema!
Suund: l6unasse
Sihtpunkt: pole aimugi!
Ajakava: puudub!
Esimene peatus: arvatavasti Kellu pissipeatus :)
Ahjaa, kunagi ammustel aegadel pani Mikk oma fotoalbumisse ka paar nn koduaia pilti yles.
Ja veel, Ave ja Siim, palju 6nne imearmsa korteri puhul! Vaade on lihtsalt vapustav! Tore on ikka, kui soovid t2ituvad :) Nautige! :)
Ja myrakarud, kus iganes te ka olete, kyll me teid kinni pyyame!
...Del Santode farmist j22vad meile vaid meeldivad ja suhkrused m2lestused, need k8itvad maalilised vaated ei kao me m2lusoppidest veel nii pea!
Ja Agro, heh, ka teda j22me taga igatsema! :) Kuidas ta kyll nunnukalt meid 6htuti kylastab ning paart kratsa-kratsat lunib, kuidas autoga v6idu tormab, k2ngurusid taga ajab ning ikka ja j2lle sylle proovib ronida! Selline matsho sylekoer! :)
Aga mis seal ikka, peatse kohtumiseni uutelt jahimaadelt!
Vastu on v6etud otsus maat88le 1:0 2ra teha, v6it muidugi meie kasuks. :)
Waltsi teine p6ld sai ka ettearvamatult tempokalt puhtaks nopitud, meilegi meeldiva yllatusena!
Nyyd siis m6nuleks veel paar p2eva, naudiks veel tsipakene nelja seina ning pehmet voodit ja siis, vot siis paneks mootorile h22led sisse ja hakkaks vaikselt veerema!
Suund: l6unasse
Sihtpunkt: pole aimugi!
Ajakava: puudub!
Esimene peatus: arvatavasti Kellu pissipeatus :)
Ahjaa, kunagi ammustel aegadel pani Mikk oma fotoalbumisse ka paar nn koduaia pilti yles.
Ja veel, Ave ja Siim, palju 6nne imearmsa korteri puhul! Vaade on lihtsalt vapustav! Tore on ikka, kui soovid t2ituvad :) Nautige! :)
Ja myrakarud, kus iganes te ka olete, kyll me teid kinni pyyame!
...Del Santode farmist j22vad meile vaid meeldivad ja suhkrused m2lestused, need k8itvad maalilised vaated ei kao me m2lusoppidest veel nii pea!
Ja Agro, heh, ka teda j22me taga igatsema! :) Kuidas ta kyll nunnukalt meid 6htuti kylastab ning paart kratsa-kratsat lunib, kuidas autoga v6idu tormab, k2ngurusid taga ajab ning ikka ja j2lle sylle proovib ronida! Selline matsho sylekoer! :)
Aga mis seal ikka, peatse kohtumiseni uutelt jahimaadelt!
Friday, January 1, 2010
Uus ja kuum!
Aasta 2ra vahetatud ning taas algus uus! Meie aastavahetus meenutas siiski rohkem kodumaale kohast jaanip2eva, kindlasti kyll tsipa soojem, aga vihmahood olid juba vanad tuttavad! Ilutulestiku ajal tuli kohe m6nusat padukat! Vaene Teakene oli nii l2bi vettinud, kuid s2ra oli ikka silmades ja naeratus ikka huultel! :)
Kohalikud teadsidki r22kida, et sel aastal on nn m2rja hooaja algus Cairnsis tsipa veninud ning esimene m2rguanne selle saabumisest oligi 31. detsembril, mil juba hommikust saadik on nii tibutanud kui ka kallanud!
Aga ega ilm pidulisi k6igutanud, city dzungel oli t2ies hoos!! Huvitaval kombel kohtasime p2ris palju tuttavaid, nagu oleks juba Tartu raekojaplatsil, vaid ilma kolme kampsuni ja kasukata!
Rohkemat ei oskaksi nagut lisada, oli tore, t2nud Robile ja Jessile laheda 6htu eest! Ja Teakene, k6ike paremat ja huvitavat sulle Uus-Meremaale!
JA HEAD UUT AASTAT K6IGILE!
Kohalikud teadsidki r22kida, et sel aastal on nn m2rja hooaja algus Cairnsis tsipa veninud ning esimene m2rguanne selle saabumisest oligi 31. detsembril, mil juba hommikust saadik on nii tibutanud kui ka kallanud!
Aga ega ilm pidulisi k6igutanud, city dzungel oli t2ies hoos!! Huvitaval kombel kohtasime p2ris palju tuttavaid, nagu oleks juba Tartu raekojaplatsil, vaid ilma kolme kampsuni ja kasukata!
Rohkemat ei oskaksi nagut lisada, oli tore, t2nud Robile ja Jessile laheda 6htu eest! Ja Teakene, k6ike paremat ja huvitavat sulle Uus-Meremaale!
JA HEAD UUT AASTAT K6IGILE!
Subscribe to:
Posts (Atom)