Wow, kiired ja ootamatud uued tuuled on v2gevalt metsikud!
Vastu on v6etud otsus maat88le 1:0 2ra teha, v6it muidugi meie kasuks. :)
Waltsi teine p6ld sai ka ettearvamatult tempokalt puhtaks nopitud, meilegi meeldiva yllatusena!
Nyyd siis m6nuleks veel paar p2eva, naudiks veel tsipakene nelja seina ning pehmet voodit ja siis, vot siis paneks mootorile h22led sisse ja hakkaks vaikselt veerema!
Suund: l6unasse
Sihtpunkt: pole aimugi!
Ajakava: puudub!
Esimene peatus: arvatavasti Kellu pissipeatus :)
Ahjaa, kunagi ammustel aegadel pani Mikk oma fotoalbumisse ka paar nn koduaia pilti yles.
Ja veel, Ave ja Siim, palju 6nne imearmsa korteri puhul! Vaade on lihtsalt vapustav! Tore on ikka, kui soovid t2ituvad :) Nautige! :)
Ja myrakarud, kus iganes te ka olete, kyll me teid kinni pyyame!
...Del Santode farmist j22vad meile vaid meeldivad ja suhkrused m2lestused, need k8itvad maalilised vaated ei kao me m2lusoppidest veel nii pea!
Ja Agro, heh, ka teda j22me taga igatsema! :) Kuidas ta kyll nunnukalt meid 6htuti kylastab ning paart kratsa-kratsat lunib, kuidas autoga v6idu tormab, k2ngurusid taga ajab ning ikka ja j2lle sylle proovib ronida! Selline matsho sylekoer! :)
Aga mis seal ikka, peatse kohtumiseni uutelt jahimaadelt!
Monday, January 4, 2010
Friday, January 1, 2010
Uus ja kuum!
Aasta 2ra vahetatud ning taas algus uus! Meie aastavahetus meenutas siiski rohkem kodumaale kohast jaanip2eva, kindlasti kyll tsipa soojem, aga vihmahood olid juba vanad tuttavad! Ilutulestiku ajal tuli kohe m6nusat padukat! Vaene Teakene oli nii l2bi vettinud, kuid s2ra oli ikka silmades ja naeratus ikka huultel! :)
Kohalikud teadsidki r22kida, et sel aastal on nn m2rja hooaja algus Cairnsis tsipa veninud ning esimene m2rguanne selle saabumisest oligi 31. detsembril, mil juba hommikust saadik on nii tibutanud kui ka kallanud!
Aga ega ilm pidulisi k6igutanud, city dzungel oli t2ies hoos!! Huvitaval kombel kohtasime p2ris palju tuttavaid, nagu oleks juba Tartu raekojaplatsil, vaid ilma kolme kampsuni ja kasukata!
Rohkemat ei oskaksi nagut lisada, oli tore, t2nud Robile ja Jessile laheda 6htu eest! Ja Teakene, k6ike paremat ja huvitavat sulle Uus-Meremaale!
JA HEAD UUT AASTAT K6IGILE!
Kohalikud teadsidki r22kida, et sel aastal on nn m2rja hooaja algus Cairnsis tsipa veninud ning esimene m2rguanne selle saabumisest oligi 31. detsembril, mil juba hommikust saadik on nii tibutanud kui ka kallanud!
Aga ega ilm pidulisi k6igutanud, city dzungel oli t2ies hoos!! Huvitaval kombel kohtasime p2ris palju tuttavaid, nagu oleks juba Tartu raekojaplatsil, vaid ilma kolme kampsuni ja kasukata!
Rohkemat ei oskaksi nagut lisada, oli tore, t2nud Robile ja Jessile laheda 6htu eest! Ja Teakene, k6ike paremat ja huvitavat sulle Uus-Meremaale!
JA HEAD UUT AASTAT K6IGILE!
Thursday, December 31, 2009
Pyhadeaegu
I j6ulupyha!
Tere hommikust k6igile ja ilusat I j6ulupyha teile!! Kellel kargelt talvised, kellel liiatigi palavad! :)
Isegi kell 7 hommikul ei taha mitte midagi peale panna, v6taks viimasegi pulsti ymbert 2ra, kui ainult viisakas oleks!
Meil on siin maja taga yks paraja suurusega tiigike, toredaks elukohaks on see nii kaladele kui ka v2hkidele. Eile ostsime jabbiv6rgu, 6htupimeduses pani Mikk v6rgu sisse ning hommikuks ootas meid kymmekond v2hki, et ikka meie j6uluhommiku lauale saada! Hetkel ongi Mikk jabbidega t88hoos, muudkui nikitseb ja nikitseb, et need 2ra koorida!
T2na on Dimbulah’s ka v2ike j6ululaat, eks l2heme ja kaeme ka selle yle! Paljud kylainimesed on meile juba tuttavaks saanud, nagu oleks kodukylas :) T2itsa hea tunne on... j6ulutunne on!:)
Ylej22nud j6uluaeg m88dus meil v2ga m6nusalt, ikka koos seaprae, saksa verivorstide ning poola hapukapsaga! Mmm… isegi m6te meie roale paneb ikka veel suu vett tilkuma!
Ja no mis seal ikka, Walts on ikka v2ga 2ge mees! Ega ta paljut naerata ja paljut pl2kuta, ainult siis, kui p6hjust, aga syda on tal suur ja hell! Yhel p2eval, kui me ei olnud oma autot 5 p2eva kasutanud, tuli v2lja, et aku on natuke tyhi, j2rgmise p2eva hommikul tuli aga v2lja, et aku on natuke kutu. Ja enne, kui me isegi uue aku peale m6elda j6udsime, oli Walts meile uue aku auto k6rvale valmis pannud! Seda n2hes ei osanud nagut midagi arvata, kasutamiseks k6lbab ju m6ni kasutatud ka angaari alt. Walts aga tahtis meile yhe toreda j6ulukingituse teha, vastur22kimist ei tahtnud kuuldagi, pidavat k6ikidele t88katele t88tajatele j6ulukingitusi tegema! Ja nii meil n2ebki nyyd kapotialune taas uhkem v2lja, natuke v2rvi ka yhtlase tooni sekka, ikka tsipa sinist ja kollast ja ongi kohe s2ravam! Teine v2ga praktiline kingitus sopsas aga vaid minu kingikotti! Ja nii ma nyyd naudingi hommikuti p6llul magusat teekest, muudkui kallan aga oma pisikesest termosest juurde ning muudkui limpsan ja limpsan, naudin ja m6nulen, energia tuleb!!
II j6ulupyha m88dus meil juba ikka r66msalt t88p6llul! Ahjaa, Waltsil ei kuku kohe kuidagi t88 ajakulu hindamine v2lja ja nii juhtuski taaskord, et kahest p2evast sai 7 p2eva. Nyyd oleme juba omadega teisele p6llule j6udnud ja ega ennem alla anna, kui k6ik tehtud saab!
V6ibolla peakski teile natukene huvitavatest p6lluseikadest jutustama. Tundub, et igal p2eval leiame v6i leiab aset midagi p6nevat, ei tea, kas nn m2rjal hooajal on igasugused elukad aktiivsemad v6i milles asi, igatahes novembrikuus siin k6blates ei silmanud midagi v2ga erilist v6i t2helep2nuv22rset. Aga nyyd siis asja kallale! V6iks 8elda, et oleme tribyyni esimestelt ridadelt j2lginud suure vallabi 200m t6kkejooksu, seda kyll ei sooritanud h2rra/proua k2nguru mitte hea aja kirjasaamiseks, vaid ikka Agro eest plehku pistmiseks! Loomulikult oli see jooksja juba ammu teisel pool oja, kui Agro l6ppjoone yletas. J2rgmisel p2eval kuulsime nii 10 vagu eemal taas hyppeid, seekord oli juba tegemist v2ikese vallabiga ja oi, oi, no nii kiiresti ei olegi Agrot ennist lidumas n2inud! Ja eks ole koer ikka peremehelt 6ppust v6tnud, par minutit hiljem koristasime vallabi laiba vagude vahelt. J2rgneval hommikul, kui Agro koju j2i, jalutasid kolm dingot yle p6llu. Eks j2ime neist allatuult, j2lgisime nende k2iku ning nii kui Miku yhe BUU ytles, panid need kolm hullu jooksuga yle p6llu plagama! Hiljem tuli v2lja, et need on Dimbulah rahvale juba teada tuntud tegelased! Eile avastasime yhest vaovahest j2neseuru, j2nkupoiss oli ise v2ga pisike. Miku eesm2rgiks oli poiss kinni pyyda, seda tehes aga p88ras j2nkupoiss yhel hetkel ringi ning supsas t2pselt minu peopesade vahele. Vat see oli yks igati nunnu tegelane! Siiski on j2neste pidamine Austraalias illegaalne, eks ikka sellep2rast, et on siia sisse toodud inglishmanidele jahtimiseks. Arvestades siiski nende paljunemisv6imet ning kahanevat jahipidamist, kahjustavad nood hoopiski usinalt farmerite saaki!
Loomulikult on siin veel igasuguseid huvitavaid putukaid, mardikaid, tirtse ja muid tegelinskeid, muudkui uuristame ja kaeme neid! Ka majaymbrus on erinevaid konnakesi t2is! Kaks pisikest elavad toaski, nimelt kraanikausi taga. Minu lemmik on siiski v2ljas oleva kraanikausi elanik, valgehuuleline rohekonn (white lipped green frog), ta on ikka nii nunnukas!
Ja nyyd v2ike pommuudis, heh, v6ibolla on see rohkem pomm mu enda jaoks. :) Mangodega on selline huvitav asi, et ega neid p2ris nii lihtsalt korjata saa nagu 6unu v6i pirne. Nimelt on viljakeha ning varre kokkupuute kohas peidus yks v2ga sapiline vedelik, mida oleks targem mitte oma nahale lasta, v6ib lihtsalt naha s88vitada ning ville tekitada. Meie mangohooaeg sai l2bi juba 16. detsembril, siiski sai yhele teisele farmerile p2evake mangosid korjatud ning samuti sapises vees mangosid pestud. Kuigi see vesi on mangosappi t2is, ei tohiks ta kokkupuutel enam v2ga s88vitav olla, nimelt on selle m6ju v2hendamiseks olemas spetsiaalne seep, mida sinna lisatakse. Mina aga ei ole yldsegi nii kindel, et see seep neil toimis! Nii n2dalake hiljem olin veendunud, et olen ka mangol88ve ohver! Ja samuti ka Miku, temal siiski v2iksemas mastaabis! Aga minu vasak k2si on kyynarnukist saadik kenakesti v2ikeseid villikesi t2is ja oh, kuis need sygelevad! Ja nii me nyyd siin end kreemitame ja poputame, mina v6tan ka allergiatablette. Vast l2heb kiiremini yle, kui arvatagi oskame! :)
Nyyd on meil aga aeg end puhtaks pesta ja kasida ning suund Cairns'i poole v6tta! Loodetavasti tuleb tore aastavahetus! Pidime juba j6ulud toreda kanadalastest paarikesega koos veetma, kuid kuidagiviisi ei t88tanud see plaan v2lja, nyyd plaanime hoopiski uue aasta koos vastu v6tta! H6issassaaa ja hopssassaaa, uuel aastal uue reega!! Ilusat vana 2rasaatmist ning veelgi v2gevamat uue algust! Muahh!!
Tere hommikust k6igile ja ilusat I j6ulupyha teile!! Kellel kargelt talvised, kellel liiatigi palavad! :)
Isegi kell 7 hommikul ei taha mitte midagi peale panna, v6taks viimasegi pulsti ymbert 2ra, kui ainult viisakas oleks!
Meil on siin maja taga yks paraja suurusega tiigike, toredaks elukohaks on see nii kaladele kui ka v2hkidele. Eile ostsime jabbiv6rgu, 6htupimeduses pani Mikk v6rgu sisse ning hommikuks ootas meid kymmekond v2hki, et ikka meie j6uluhommiku lauale saada! Hetkel ongi Mikk jabbidega t88hoos, muudkui nikitseb ja nikitseb, et need 2ra koorida!
T2na on Dimbulah’s ka v2ike j6ululaat, eks l2heme ja kaeme ka selle yle! Paljud kylainimesed on meile juba tuttavaks saanud, nagu oleks kodukylas :) T2itsa hea tunne on... j6ulutunne on!:)
Ylej22nud j6uluaeg m88dus meil v2ga m6nusalt, ikka koos seaprae, saksa verivorstide ning poola hapukapsaga! Mmm… isegi m6te meie roale paneb ikka veel suu vett tilkuma!
Ja no mis seal ikka, Walts on ikka v2ga 2ge mees! Ega ta paljut naerata ja paljut pl2kuta, ainult siis, kui p6hjust, aga syda on tal suur ja hell! Yhel p2eval, kui me ei olnud oma autot 5 p2eva kasutanud, tuli v2lja, et aku on natuke tyhi, j2rgmise p2eva hommikul tuli aga v2lja, et aku on natuke kutu. Ja enne, kui me isegi uue aku peale m6elda j6udsime, oli Walts meile uue aku auto k6rvale valmis pannud! Seda n2hes ei osanud nagut midagi arvata, kasutamiseks k6lbab ju m6ni kasutatud ka angaari alt. Walts aga tahtis meile yhe toreda j6ulukingituse teha, vastur22kimist ei tahtnud kuuldagi, pidavat k6ikidele t88katele t88tajatele j6ulukingitusi tegema! Ja nii meil n2ebki nyyd kapotialune taas uhkem v2lja, natuke v2rvi ka yhtlase tooni sekka, ikka tsipa sinist ja kollast ja ongi kohe s2ravam! Teine v2ga praktiline kingitus sopsas aga vaid minu kingikotti! Ja nii ma nyyd naudingi hommikuti p6llul magusat teekest, muudkui kallan aga oma pisikesest termosest juurde ning muudkui limpsan ja limpsan, naudin ja m6nulen, energia tuleb!!
II j6ulupyha m88dus meil juba ikka r66msalt t88p6llul! Ahjaa, Waltsil ei kuku kohe kuidagi t88 ajakulu hindamine v2lja ja nii juhtuski taaskord, et kahest p2evast sai 7 p2eva. Nyyd oleme juba omadega teisele p6llule j6udnud ja ega ennem alla anna, kui k6ik tehtud saab!
V6ibolla peakski teile natukene huvitavatest p6lluseikadest jutustama. Tundub, et igal p2eval leiame v6i leiab aset midagi p6nevat, ei tea, kas nn m2rjal hooajal on igasugused elukad aktiivsemad v6i milles asi, igatahes novembrikuus siin k6blates ei silmanud midagi v2ga erilist v6i t2helep2nuv22rset. Aga nyyd siis asja kallale! V6iks 8elda, et oleme tribyyni esimestelt ridadelt j2lginud suure vallabi 200m t6kkejooksu, seda kyll ei sooritanud h2rra/proua k2nguru mitte hea aja kirjasaamiseks, vaid ikka Agro eest plehku pistmiseks! Loomulikult oli see jooksja juba ammu teisel pool oja, kui Agro l6ppjoone yletas. J2rgmisel p2eval kuulsime nii 10 vagu eemal taas hyppeid, seekord oli juba tegemist v2ikese vallabiga ja oi, oi, no nii kiiresti ei olegi Agrot ennist lidumas n2inud! Ja eks ole koer ikka peremehelt 6ppust v6tnud, par minutit hiljem koristasime vallabi laiba vagude vahelt. J2rgneval hommikul, kui Agro koju j2i, jalutasid kolm dingot yle p6llu. Eks j2ime neist allatuult, j2lgisime nende k2iku ning nii kui Miku yhe BUU ytles, panid need kolm hullu jooksuga yle p6llu plagama! Hiljem tuli v2lja, et need on Dimbulah rahvale juba teada tuntud tegelased! Eile avastasime yhest vaovahest j2neseuru, j2nkupoiss oli ise v2ga pisike. Miku eesm2rgiks oli poiss kinni pyyda, seda tehes aga p88ras j2nkupoiss yhel hetkel ringi ning supsas t2pselt minu peopesade vahele. Vat see oli yks igati nunnu tegelane! Siiski on j2neste pidamine Austraalias illegaalne, eks ikka sellep2rast, et on siia sisse toodud inglishmanidele jahtimiseks. Arvestades siiski nende paljunemisv6imet ning kahanevat jahipidamist, kahjustavad nood hoopiski usinalt farmerite saaki!
Loomulikult on siin veel igasuguseid huvitavaid putukaid, mardikaid, tirtse ja muid tegelinskeid, muudkui uuristame ja kaeme neid! Ka majaymbrus on erinevaid konnakesi t2is! Kaks pisikest elavad toaski, nimelt kraanikausi taga. Minu lemmik on siiski v2ljas oleva kraanikausi elanik, valgehuuleline rohekonn (white lipped green frog), ta on ikka nii nunnukas!
Ja nyyd v2ike pommuudis, heh, v6ibolla on see rohkem pomm mu enda jaoks. :) Mangodega on selline huvitav asi, et ega neid p2ris nii lihtsalt korjata saa nagu 6unu v6i pirne. Nimelt on viljakeha ning varre kokkupuute kohas peidus yks v2ga sapiline vedelik, mida oleks targem mitte oma nahale lasta, v6ib lihtsalt naha s88vitada ning ville tekitada. Meie mangohooaeg sai l2bi juba 16. detsembril, siiski sai yhele teisele farmerile p2evake mangosid korjatud ning samuti sapises vees mangosid pestud. Kuigi see vesi on mangosappi t2is, ei tohiks ta kokkupuutel enam v2ga s88vitav olla, nimelt on selle m6ju v2hendamiseks olemas spetsiaalne seep, mida sinna lisatakse. Mina aga ei ole yldsegi nii kindel, et see seep neil toimis! Nii n2dalake hiljem olin veendunud, et olen ka mangol88ve ohver! Ja samuti ka Miku, temal siiski v2iksemas mastaabis! Aga minu vasak k2si on kyynarnukist saadik kenakesti v2ikeseid villikesi t2is ja oh, kuis need sygelevad! Ja nii me nyyd siin end kreemitame ja poputame, mina v6tan ka allergiatablette. Vast l2heb kiiremini yle, kui arvatagi oskame! :)
Nyyd on meil aga aeg end puhtaks pesta ja kasida ning suund Cairns'i poole v6tta! Loodetavasti tuleb tore aastavahetus! Pidime juba j6ulud toreda kanadalastest paarikesega koos veetma, kuid kuidagiviisi ei t88tanud see plaan v2lja, nyyd plaanime hoopiski uue aasta koos vastu v6tta! H6issassaaa ja hopssassaaa, uuel aastal uue reega!! Ilusat vana 2rasaatmist ning veelgi v2gevamat uue algust! Muahh!!
Sunday, December 20, 2009
T88 ja l6bu k2ivad ikka k2sik2es!
Hehee ja hohoo, pean kuu aja taguseid syndmusi meelde tuletama, l6puks ometi saab tsipa ajusid ragistada :)
Eks yldine elurytm on ikka sama olnud: natuke l6bu, palju t88d ja liialt palju autos6itu!
P2rast Cape Yorki p6rutasime Ave ja Siimuga yheks 88ks Cairnsi, et tsipakene l66gastuda! Kyll oli tore, k2isime loomaaias, vaatasime koaalad, vombatid ning maod yle ning seej2rel liikusime city suunas, et 88turgu, m6nda s88gikohta ning paari pubi kylastada. 6htu oli tore, siiski k6ige huvitavam elamus j2i hiina massaazist. Nimelt k2ib igal 6htul yhe suure katuse all vilgas kauplemine (nightmarket), kes 2ritsevad digeridoodega, kes ehetega, kes karvaste saabastega, kes hiina massaazi pakkumisega. Ja neid massaazi pakkujaid on pool turgu t2is! M6tlesime siis meiegi, et laseks end tsipa mudida, kogu keha massaaz(40 min) maksis vaid 15 dollarit, kuid v2ikese kauplemisega saime hinna alla isegi 12,5 peale. Massaaz oli nii nii m6nus, muudkui nautisime ja m6nulesime, kuni olime peaaegu magama j22nud ning l2bi lillede ja rohelise heina hakkasid kostuma h22led raviplaastritest selja peale… ohh, nii m6nus on olla, no mis seal ikka, las ta siis paneb, kui arvab, et ma nii pinges olen, aga kahest aitab!! Ja nii kui plaastrid pandud, oligi sessioon l2bi, aeg oli arved klaarida. Arved olid huvitavad, yks plaaster maksis 5 dollarit. Tundub, et tydrukud ei olnud nii pilvedes ning lasid endale vaid 2 plaastrit panna, poisid aga tulid v2lja nelja plaastriga! Ei tundunud kyll, et need midagi head oleks teinud, ainult haisesid selja peal!
Njaa, et p6him6tteliselt soovitaks k6ikidele minna m6nulema, aga jummala eest, plaastritest hoidke eemale!
Cairnsist tagasi j6udes, tuli taas m6tted t88le suunata. M6tlesime, et kylastaks meie teepuu6li istandust, r22giks toreda h2rra Walteriga paar s6na juttu ning seej2rel suunduks t88otsingutele. Walts on ikka lahe mees, tehnika talle meeldib, lemmikuks on tal oma mootorratas, millega m88da p6lde ringi kihutab ning hommikuti ja 6htuti k2ngurusid laiali ajab. Ja ega siis lihtsalt laiali ajamisest piisa, motika peal on pyssil ka oma kindel koht ja kui m6ni ruu ikka v2ga ette j22b, j22bki ta sinna!
Heh, maaelu on siinmail ikka huvitav. Ja meie t88auto, yks v6imsamaid, millega vist s6itnud oleme! P2rineb see Land Rover(kastikas) aastast 1964, mootor on kyll v2lja vahetatud, kuid ikka 2geda v6imsa 5,5 liitrise mootori vastu! Ja ega Waltsil meie rallitamiste vastu midagi olnud, eks siis saigi ikka v6imsus proovile ka pandud! Waltsil on ka yks igavesti kihvt koer, Agro peab meie t88autot vististi oma kindluseks. Kui juba auto k2ivitad, hakkab haukuma ning l2heb p66raseks, tema peamiseks eesm2rgiks on autole 2ra teha! Ja nii me siis v6idu ajamegi ja oi kui kiired jalad sellel koeral on, kui Agro vahepeal yht suplust tiigis ei tee, on tema v6itja! Nii heas fyysilises vormis koera ei olegi ennist kohanud, v2ga kiire 1000 meetri jooksja!
Aga jaa, Walts on v2gev, yks lihtne v2ike kylask2ik ning j2rgmine t88ots ongi olemas. Eks siis ikka taaskord teepuu6li taimede k6plamine, kusjuures viie p2eva k6plamise vahel sai 2 p2eva k6rvitsaid ka korjatud! Njaa, meile farmerite s6prused meeldivad. :)
J2rgmise t88otsa saime taaskord Dimbulah piirkonnas, v6iks isegi 8elda, et Waltsi naabrite juures, mangofarmis! Ametikohad kujunesid sedapsi v2lja, et poisid v2ljas muudkui korjasid ning tydrukud muudkui angaari all pakkisid. Nii me siis seal 2,5 n2dalat ringi 6iendasimegi! Kyll see oli pakkijate jaoks kerge t88, ei mingit p6letavat p2ikest ega vesistavat keha, vaid puhurid 6rna tuulekest puhumas ning muusika taustaks k6rva sosistamas. Poistel oli tsipa teine lugu, ikka p2ikese k2es ja ikka oma k2te ja k22rikestega mangode j2rele sirutamas. Selles farmis eelistatakse kvaliteeti kvantiteedile, mis tegi olemise veelgi m6nusamaks.
Aga nyri t88 on see sellegipoolest, muudkui topid neid kenakesi mangosid kastidesse ja vaatad kuidas kellaseierid liiguvad, aga kunagi mitte just nii kiiresti, et rahul oleks :)
Siin Dimbulah piirkonnas on olnud v2ga tore t88tada, kuid igap2evane 120 km-ne s6it on ikka paha maigu kylge j2tnud! Nimelt on Walkamist t88le 60 km ja nii me siis olemegi p2evas 1,5 tundi autos veetnud! Minule ja Mikule see enam kohe yldse ei sobinud ning seega v6tsimegi Waltsi pakkumise vastu ning nyyd pesitsemegi kohe Dimbulah kylje all Waltsi farmis igasuguste yyri kulutusteta! Siin piirkonnas on paljudel farmeritel nn t88lismajad, eks ikka regionaalse kauguse t6ttu tihedalt asustatud aladest. Yheks t88j6upuuduse p6hjuseks ongi selles piirkonnas eluasemete v2hesus. N2iteks on kohalikul omavalitsusel plaan rajada Dimbulah'sse hostel, samuti on menetluses laiendada karavaniparki.
Kunagistel ammustel aegadel oli ka Walts k6rvitsakasvataja ning eks ikka oli korjamisel p2ris palju abik2si vaja, teepuu6li taimedega saab ta aga ise v2ga h2sti hakkama, vaid korra aastas on paari k6plajat paariks n2dalaks vaja (nagu meie). Ja nyyd me siin tema t88lismajas pesitsemegi, eks ole ta seda v6imalust juba ammustest aegadest pakkunund, kuid siis ei olnud me yldsegi kindlad oma t88v6imalustest siinkandis. Enne meie tulekut on see ehitis paar aastat elaniketa olnud, eks seda oli ka n2ha siinsest valitsevast segadusest ja tolmukihist! Aga need pisiasjad on ju kergesti likvideeritavad! Ja nii me siin nyyd olemegi juba yle n2dala pesitsenud, imelisi m2giseid vaateid ja lummavaid p2ikeseloojanguid nautinud! Koht on kuidagi nii kalliks saanud…. Veedame ka j6ulud siin ja kes teab, kui tuuakse veel t88d kandikul ette, ehk j22me siia veel kauemakski!
Ahjaa, eile n2iteks harjutasime k2tt laimikorjamisega, homme korjame vististi kirevilju (passionfruits), ylehomme sikutaks tsipakene Waltsi p6llul maltsa ka v2lja ja ongi juba j6ulud k2es! :)
Tegelkult on p2ris naljakas, kui isegi tekib t88tusehetk, oled t88p6llul tagasi kiiremini kui oskaks arvatagi!
Ja veel yks maaelu v6lusid, oleme igasugustest puuviljadest yle kylvatud!! Mangod, kireviljad, arbuusid, laimid, papaiad, lychee’id, mida iganes, meil on need olemas ja liiatigi palju! Elagu lahked ja toredad farmerid!
Ja veel, kuna telefonilevi on meil siin nullil2hedane, sooviks k6igile, meie peredele, sugulastele, s6pradele ning s6prade s6pradele IMELISI J6ULUPYHI JA V2GEVAT TRALLI AASTAVAHETUSEKS!!!
Kui varem ei kohtu siis uuel aastal ikka!!
Apppiiii, tulemas on nii nii palavad j6ulud !!
Muahh!!
Eks yldine elurytm on ikka sama olnud: natuke l6bu, palju t88d ja liialt palju autos6itu!
P2rast Cape Yorki p6rutasime Ave ja Siimuga yheks 88ks Cairnsi, et tsipakene l66gastuda! Kyll oli tore, k2isime loomaaias, vaatasime koaalad, vombatid ning maod yle ning seej2rel liikusime city suunas, et 88turgu, m6nda s88gikohta ning paari pubi kylastada. 6htu oli tore, siiski k6ige huvitavam elamus j2i hiina massaazist. Nimelt k2ib igal 6htul yhe suure katuse all vilgas kauplemine (nightmarket), kes 2ritsevad digeridoodega, kes ehetega, kes karvaste saabastega, kes hiina massaazi pakkumisega. Ja neid massaazi pakkujaid on pool turgu t2is! M6tlesime siis meiegi, et laseks end tsipa mudida, kogu keha massaaz(40 min) maksis vaid 15 dollarit, kuid v2ikese kauplemisega saime hinna alla isegi 12,5 peale. Massaaz oli nii nii m6nus, muudkui nautisime ja m6nulesime, kuni olime peaaegu magama j22nud ning l2bi lillede ja rohelise heina hakkasid kostuma h22led raviplaastritest selja peale… ohh, nii m6nus on olla, no mis seal ikka, las ta siis paneb, kui arvab, et ma nii pinges olen, aga kahest aitab!! Ja nii kui plaastrid pandud, oligi sessioon l2bi, aeg oli arved klaarida. Arved olid huvitavad, yks plaaster maksis 5 dollarit. Tundub, et tydrukud ei olnud nii pilvedes ning lasid endale vaid 2 plaastrit panna, poisid aga tulid v2lja nelja plaastriga! Ei tundunud kyll, et need midagi head oleks teinud, ainult haisesid selja peal!
Njaa, et p6him6tteliselt soovitaks k6ikidele minna m6nulema, aga jummala eest, plaastritest hoidke eemale!
Cairnsist tagasi j6udes, tuli taas m6tted t88le suunata. M6tlesime, et kylastaks meie teepuu6li istandust, r22giks toreda h2rra Walteriga paar s6na juttu ning seej2rel suunduks t88otsingutele. Walts on ikka lahe mees, tehnika talle meeldib, lemmikuks on tal oma mootorratas, millega m88da p6lde ringi kihutab ning hommikuti ja 6htuti k2ngurusid laiali ajab. Ja ega siis lihtsalt laiali ajamisest piisa, motika peal on pyssil ka oma kindel koht ja kui m6ni ruu ikka v2ga ette j22b, j22bki ta sinna!
Heh, maaelu on siinmail ikka huvitav. Ja meie t88auto, yks v6imsamaid, millega vist s6itnud oleme! P2rineb see Land Rover(kastikas) aastast 1964, mootor on kyll v2lja vahetatud, kuid ikka 2geda v6imsa 5,5 liitrise mootori vastu! Ja ega Waltsil meie rallitamiste vastu midagi olnud, eks siis saigi ikka v6imsus proovile ka pandud! Waltsil on ka yks igavesti kihvt koer, Agro peab meie t88autot vististi oma kindluseks. Kui juba auto k2ivitad, hakkab haukuma ning l2heb p66raseks, tema peamiseks eesm2rgiks on autole 2ra teha! Ja nii me siis v6idu ajamegi ja oi kui kiired jalad sellel koeral on, kui Agro vahepeal yht suplust tiigis ei tee, on tema v6itja! Nii heas fyysilises vormis koera ei olegi ennist kohanud, v2ga kiire 1000 meetri jooksja!
Aga jaa, Walts on v2gev, yks lihtne v2ike kylask2ik ning j2rgmine t88ots ongi olemas. Eks siis ikka taaskord teepuu6li taimede k6plamine, kusjuures viie p2eva k6plamise vahel sai 2 p2eva k6rvitsaid ka korjatud! Njaa, meile farmerite s6prused meeldivad. :)
J2rgmise t88otsa saime taaskord Dimbulah piirkonnas, v6iks isegi 8elda, et Waltsi naabrite juures, mangofarmis! Ametikohad kujunesid sedapsi v2lja, et poisid v2ljas muudkui korjasid ning tydrukud muudkui angaari all pakkisid. Nii me siis seal 2,5 n2dalat ringi 6iendasimegi! Kyll see oli pakkijate jaoks kerge t88, ei mingit p6letavat p2ikest ega vesistavat keha, vaid puhurid 6rna tuulekest puhumas ning muusika taustaks k6rva sosistamas. Poistel oli tsipa teine lugu, ikka p2ikese k2es ja ikka oma k2te ja k22rikestega mangode j2rele sirutamas. Selles farmis eelistatakse kvaliteeti kvantiteedile, mis tegi olemise veelgi m6nusamaks.
Aga nyri t88 on see sellegipoolest, muudkui topid neid kenakesi mangosid kastidesse ja vaatad kuidas kellaseierid liiguvad, aga kunagi mitte just nii kiiresti, et rahul oleks :)
Siin Dimbulah piirkonnas on olnud v2ga tore t88tada, kuid igap2evane 120 km-ne s6it on ikka paha maigu kylge j2tnud! Nimelt on Walkamist t88le 60 km ja nii me siis olemegi p2evas 1,5 tundi autos veetnud! Minule ja Mikule see enam kohe yldse ei sobinud ning seega v6tsimegi Waltsi pakkumise vastu ning nyyd pesitsemegi kohe Dimbulah kylje all Waltsi farmis igasuguste yyri kulutusteta! Siin piirkonnas on paljudel farmeritel nn t88lismajad, eks ikka regionaalse kauguse t6ttu tihedalt asustatud aladest. Yheks t88j6upuuduse p6hjuseks ongi selles piirkonnas eluasemete v2hesus. N2iteks on kohalikul omavalitsusel plaan rajada Dimbulah'sse hostel, samuti on menetluses laiendada karavaniparki.
Kunagistel ammustel aegadel oli ka Walts k6rvitsakasvataja ning eks ikka oli korjamisel p2ris palju abik2si vaja, teepuu6li taimedega saab ta aga ise v2ga h2sti hakkama, vaid korra aastas on paari k6plajat paariks n2dalaks vaja (nagu meie). Ja nyyd me siin tema t88lismajas pesitsemegi, eks ole ta seda v6imalust juba ammustest aegadest pakkunund, kuid siis ei olnud me yldsegi kindlad oma t88v6imalustest siinkandis. Enne meie tulekut on see ehitis paar aastat elaniketa olnud, eks seda oli ka n2ha siinsest valitsevast segadusest ja tolmukihist! Aga need pisiasjad on ju kergesti likvideeritavad! Ja nii me siin nyyd olemegi juba yle n2dala pesitsenud, imelisi m2giseid vaateid ja lummavaid p2ikeseloojanguid nautinud! Koht on kuidagi nii kalliks saanud…. Veedame ka j6ulud siin ja kes teab, kui tuuakse veel t88d kandikul ette, ehk j22me siia veel kauemakski!
Ahjaa, eile n2iteks harjutasime k2tt laimikorjamisega, homme korjame vististi kirevilju (passionfruits), ylehomme sikutaks tsipakene Waltsi p6llul maltsa ka v2lja ja ongi juba j6ulud k2es! :)
Tegelkult on p2ris naljakas, kui isegi tekib t88tusehetk, oled t88p6llul tagasi kiiremini kui oskaks arvatagi!
Ja veel yks maaelu v6lusid, oleme igasugustest puuviljadest yle kylvatud!! Mangod, kireviljad, arbuusid, laimid, papaiad, lychee’id, mida iganes, meil on need olemas ja liiatigi palju! Elagu lahked ja toredad farmerid!
Ja veel, kuna telefonilevi on meil siin nullil2hedane, sooviks k6igile, meie peredele, sugulastele, s6pradele ning s6prade s6pradele IMELISI J6ULUPYHI JA V2GEVAT TRALLI AASTAVAHETUSEKS!!!
Kui varem ei kohtu siis uuel aastal ikka!!
Apppiiii, tulemas on nii nii palavad j6ulud !!
Muahh!!
Tuesday, November 17, 2009
Cape York ja OTT
Yheksap2evane teepuu6li taimede k6plamine ja istutamine l6petatud, sai m6tted v2ikesele tripile suunatud.
10.11 alustasime Ave ja Siimuga oma roadtrippi Cape Yorki. Cape York on Austraalia k6ige p6hjapoolsem tipp ning peamiselt asustavad seda troopilist poolsaart aborigeenid. Kliima t6ttu on siiski asustus v2ga h6re ning peamiselt on see neljarattaveo (4WD) turismi sihtkoht.
Kusjuures, alustasin siin yhe raamatuga (“The Last of the Nomads”), mis r22gib yhest aborigeenide paarist, kes on teadaolevalt viimased, kes j2rgisid oma esivanemate traditsioone ja eluviisi. W. J. Peasley r22gib esimeses peatykis, kust aborigeenid yldsegi p2rineda v6iksid ning teatud t6endusmaterjali alusel on v6imalik, et migratsioon toimus Kesk- ja L6una-Indiast m88da saarestikku l6una poole. Peamised sarnasused India Darvidiaani esivanematega on teatud v2limuse jooned, bumerangi kasutamine relvana ning samuti sarnasused keelestruktuuris. Selle teooria paneb kahtluse alla vaid t2nap2eva l6una-indialaste ning aborigeenide veregruppide erinevus, siiski on seda proovitud p6hjendada kui demograafiliste muudatuste tulemust, mis on viimase 50 000 aasta jooksul Indias aset leidnud.
Kust iganes nad ka sisse r2ndasid, on nende kultuuril paar kindlat iseloomujoont. K6ige t2htsam on iga h6imu jaoks nende maa ning sealsete pyhapaikade hooldamine. Puuduvad allikad aborigeenide ihale vallutada teise h6imu maid, peamiselt k2idi teise h6imu maal vaid suhtlemiseks, kaubanduslikel ning tseremoniaalsetel eesm2rkidel.
Aga t2nap2eval ei j2lgi neist enam ykski traditsioonilisi eluviise ning peamiselt elatavad end eluaegsetest riigitoetusrahadest, mis on p2ris kopsakad, n2iteks kogu riigi maavaratoodangust l2heb 25% aborigeenidele, neid pidavat siin olema 300 000 ringis. Eks p2ris palju ole see seotud nn “varastatud generatsiooni” ( The Stolen Generation)tegude, kuid ka riigi okupeerimise heastamiseks. Nimelt viidi valitsuses t2ide seadused, mille kohaselt k6ik pool valged-pool mustad (half cast) lapsed v6eti aborigeenide k2est 2ra ning viidi institutsioonidesse, kus neist pidavat saama haritud l22nestunud Austraalia kodanikud. Vanematelt v2etud lastest said riigi eeskostealused, samuti keelati neil r22kida oma emakeeles ning niinimetatud vabadusse lasti nad 18aastaselt. Loomulikult oli ka sellistes asutustes laste suurimaks hirmuks fyysiline v2givald.
Vastavat poliitikat j2rgiti 1869st kuni 1969nda aastani, teatud piirkondades isegi 1970ndate keskpaigani. Nyyd aga proovib valitsus oma vigu toetustega korvata.
Jah, t2nap2eva aborigeenid veedavad enamuse ajast viludas, kas siis puu all, pubi v6i alkoholipoe ees, l2rmavad ja on purjus nagu tarakanid. Riietumisstiilis on eriti popid T-s2rgid ning p6lveni ulatuvad pyksid nii meestel kui ka naistel, jalan6usid nad ei armasta ja ennast pesta ka mitte.
Nojah, nyyd sai kyll pikad jutud maha peetud. Oleks vist aeg asuda tagasi meie seikluste kirjeldamise juurde.
Meie praegusest kodust peaks Cape Yorki olema yle 900 km, sellest 700 km kruusateed. Esimesel p2eval l2bisime kenakesti yle 500 km, millest vaid 300 oli kruusa, kuid siiski j6udsime kuidagiviisi kahest kummist lahti saada! Suht h2mmastav meie jaoks, kuna 8eldakse, et hullemat teed, kui Gibb River Road ei ole ja t6esti, tee tundus iseenesest parem. Aga, mis seal ikka, pidime lihtsalt Archer Riveri Roadhouse’i kummiparandust88kojast l2bi k2ima ning oligi taas k6ik korras. Teisel p2eval hakkas juba p6nevaks minema, p2rast 150 km kruusal rallitamist j6udsime Old Telegraph Tracki (OTT) ristumiskohta. Tegelikult on OTT vaid j22nus teest, mis konstrueeriti 1880ndatel aastatel h6lbustamaks telegraafiliini rajamist Cairns’ist Thursday Island’ile (Cape York’i tipu saar). T2nap2eval on nn teest j2rel vaid meie m6istes metsarajake, kust vastutuleva auto m88dalaskmiseks peaks yks kuhugi v6ssa t6mbama ja alati ei ole selleks v6imalust, kuna takistuseks v6ib olla tihe p66sastik, nn looduslikud seinad v6i v2rskelt p6lenud maastik. Nn v6sap6lengud on siin P6hja-Austraalias tavalised, enamus syydatakse aborigeenide endi poolt, kuna see on yks osa nende kultuurist, vana p6letatakse maha, et uuele v2rskele ruumi teha. Aga muretsemiseks pole p6hjust,peamiselt on teel tippu vaid savanna ja ega yks p6leng teisele poole teed ei ulatagi, lihtsalt ei ole j6udu. Aga jah, see v2ike rajake on siin kohati ka vihmaveede poolt 2ra uhutud, siis tuleb taas vaikselt need kohad yletada v6i leida k6rvalp6ige.
Anyway, nagu juba aru saite, v6tsime meie oma suuna OTT poole, mis lookles l2bi Cape Yorki sydame yle 100 km. Peamisteks adrenaliiniallikateks olid suht vertikaalsed t6usud ja langused ning mitmed mitmed oja- ning j6eyletused. Eks enne sai tsipa eelt88d ka tehtud, kuna peamiselt punnitavad kohalikud OTT tegemise peale silmi!
Teine ja kolmas p2ev m88dusidki t2is p6nevust, hirmu ja r66mu! Ikka ja j2lle, kas siit nyyd libiseb, kas siit ojast saab l2bi, kas m6ni korokodill vaatab m6nest oja22rest vastu, kas asjad peaks autop6randalt 2ra v6tma, kas autoga on ikka k6ik korras, kuna j2rgmine kumm l2heb, kui mitmesaja km p2rast on esimene asustus, kui palju seda tolmu siia autosse tulla v6ib!!!
Kahjuks l6puni ei ole v6imalik Old Telegraph Track’I teha, vastu tuleb Jardine’i j6gi, millest autoga l2bisaadavuse t6en2osus on v2ga v2ike. J6gi tuli yletada praamiga, mis kuulub Cape York’is elavatele aborigeenidele, sealt siis ka vastavad hinnad. Kuigi yles6it kestab vaid paar minutit, praamil on v6ibolla vaja liikuda vaid 20 meetrit, et teisele kaldale j6uda, kysivad kohalikud edasi-tagasi s6idu eest 88 dollarit ehk siis pea 850 krooni!! Mustad juba teavad, kuidas kergelt raha saada/teenida! Ja ega nad ju selle raha eest sulle head klienditeenindust paku, n2iteks kui tagasi tulime, s6imas praamijuht yht autojuhti, kuna too ei saanud tema juhtn88ridest t2pselt aru. K6las see umbes nii, lisage yleolev karjumine juurde: “ You f….. park here, you f… gonna do, what I f….. tell you to do! You f….!”. Parem oleks vast mitte eestikeelde t6lkida.
Igatahes, kui siis j6gi yletatud, j2i Austraalia p6hjapoolsemasse tippu s6ita alla 80 km, kus leidsime ka endale kenakese k2mpimiskoha. Tipp oli ilus ja tore, nagu iga teinegi, aga tunne, et oled ikkagi Austraalia mandri tipus, on magus! Jep, jep, jeep, tegime 2ra! :)
Tagasitulles sai veel tsipa OTT-d tehtud, sest ylesse poole liikudes j2i tegelikult puuduliku informatsiooni t6ttu v2ike l6ik tegemata ja oohoo, milline l6ik! Algas k6ik ilusasti ja toredasti, kuni j6udsime j2rjekordse veetakistuseni, Siim arvas, et tema p6rutab sel korral maad uurimata otse l2bi ja oi,oi, milline yllatus teda ootas. :) Nimelt oli see k6ige sygavam ojake, mida meil l2bida tuli. ^nneks on nende auto k6rgemale t6stetud ning samuti on neil snorkel, meil aga need m2ngukannid puuduvad. Ja kui neil tuli vesi kapoti peale, siis kuhuni ta meil ulatuda v6iks? Eks k6ndisime siis taaskordselt takistuse l2bi ning proovisime madalamat kohta, aga ega eriti ei leidnud. P6him6tteliselt mina juba vaikselt v2risesin, kuid Mikk oli ikka kindel, et ei juhtu autoga midagi. V6imu ju autol on, aga k6rgus oli see, mida selle veetaseme yletamiseks oli tsipa vajaka. Ja nii siis Mikk sealt l6puks l2bi tuli, vesi lainetas yle kapoti ka poolest saati esiklaasile ning kohati, nagu ka Siimulgi, ei puutunud rattad p6hja, kuid yle me sealt saime!!! Juhuuu!!! Ja ainsaks probleemiks sai vettinud 6hufilter, mille usina nuputamisega asendasime minu 6mmeldud autokardinaga. Kui neist enne kasu ei olnud, siis nyyd kyll! T2itis 6hufiltri ylesannet 6htuni ja ikka n2gi nagu uus v2lja!
Aga pean siiski tunnistama, et hirm oli suur…. v2ga suur…. ja mitte kunagi ei tahaks enam midagi sellist l2bi elada… Oleme oma Kati yle v2ga uhked!
Ahjaa, muideks l2ks meil kolmas kumm ka, see siiski v2ikesel metsarajakesel! Ja kuidagi nii 6nnetult puurondiga, et ei anna teist enam parandadagi! Samas on see metsikult v2ike kaotus sellise tripi tegemisel, juhhuuu, soovitan k6igile, elamus on super!!!
Tagasi tulles v6tsime suuna Cooktowni poole, kust sai edasi liigutud Cape Tribulation’i ja Daintree Rahvusparki. Ka sinna s6ites n2itas kaart meile yht ranna22rset 4WD teed, kuid Old Telegraphiga ei olnud see minu meelest v6rreldavgi! Tee oli lai, veeyletusi paar ja needki pea olematud, ainus t6sine neliveo vajadus tekkis yhest m2en6lvast ylesminekul, mis oli vertikaalseim n6lv, mille oleme siiamaani vallutanud, kindel 2WD takistus.
Daintree on tuntud oma imeliste vihmametsade poolest ja t6esti, no on imelised ja vapustavad. Veetsime ka yhe 88 taevani ulatuvate puude all ning suliseva vee k6rval. Poistel oli p2ris h2da l6ke p6lema saada, kuid l6puks said ikka vorstikesed kypsetatud. Yks huvitav asjaolu, mida mina t2heldasin, oli lindude k2itumine, kui tavaliselt vajub loodus pimedusehakul unne, k2is vihmametsas trall 88l2bi, kyll siristasid ja laulsid, kaagutasid ja hyppasid. Huvitav, huvitav :)
Kogu tripp v6ttis aega 7 p2eva, peamisteks eesm2rkideks oli vallutada OTT ja Austraalia tipp, samuti oli tore vihmametsas ringi jalutada ning taas merd n2ha. Meie tripi l6ppkilometraazi numbriks sai 2293. Kolme ja poole kuu jooksul oleme selle autoga l2binud juba yle 10 000 kilomeetri.
Ja nyyd taas see piltide mure, oehh… kyll neid ykskord ka vast saab :)
10.11 alustasime Ave ja Siimuga oma roadtrippi Cape Yorki. Cape York on Austraalia k6ige p6hjapoolsem tipp ning peamiselt asustavad seda troopilist poolsaart aborigeenid. Kliima t6ttu on siiski asustus v2ga h6re ning peamiselt on see neljarattaveo (4WD) turismi sihtkoht.
Kusjuures, alustasin siin yhe raamatuga (“The Last of the Nomads”), mis r22gib yhest aborigeenide paarist, kes on teadaolevalt viimased, kes j2rgisid oma esivanemate traditsioone ja eluviisi. W. J. Peasley r22gib esimeses peatykis, kust aborigeenid yldsegi p2rineda v6iksid ning teatud t6endusmaterjali alusel on v6imalik, et migratsioon toimus Kesk- ja L6una-Indiast m88da saarestikku l6una poole. Peamised sarnasused India Darvidiaani esivanematega on teatud v2limuse jooned, bumerangi kasutamine relvana ning samuti sarnasused keelestruktuuris. Selle teooria paneb kahtluse alla vaid t2nap2eva l6una-indialaste ning aborigeenide veregruppide erinevus, siiski on seda proovitud p6hjendada kui demograafiliste muudatuste tulemust, mis on viimase 50 000 aasta jooksul Indias aset leidnud.
Kust iganes nad ka sisse r2ndasid, on nende kultuuril paar kindlat iseloomujoont. K6ige t2htsam on iga h6imu jaoks nende maa ning sealsete pyhapaikade hooldamine. Puuduvad allikad aborigeenide ihale vallutada teise h6imu maid, peamiselt k2idi teise h6imu maal vaid suhtlemiseks, kaubanduslikel ning tseremoniaalsetel eesm2rkidel.
Aga t2nap2eval ei j2lgi neist enam ykski traditsioonilisi eluviise ning peamiselt elatavad end eluaegsetest riigitoetusrahadest, mis on p2ris kopsakad, n2iteks kogu riigi maavaratoodangust l2heb 25% aborigeenidele, neid pidavat siin olema 300 000 ringis. Eks p2ris palju ole see seotud nn “varastatud generatsiooni” ( The Stolen Generation)tegude, kuid ka riigi okupeerimise heastamiseks. Nimelt viidi valitsuses t2ide seadused, mille kohaselt k6ik pool valged-pool mustad (half cast) lapsed v6eti aborigeenide k2est 2ra ning viidi institutsioonidesse, kus neist pidavat saama haritud l22nestunud Austraalia kodanikud. Vanematelt v2etud lastest said riigi eeskostealused, samuti keelati neil r22kida oma emakeeles ning niinimetatud vabadusse lasti nad 18aastaselt. Loomulikult oli ka sellistes asutustes laste suurimaks hirmuks fyysiline v2givald.
Vastavat poliitikat j2rgiti 1869st kuni 1969nda aastani, teatud piirkondades isegi 1970ndate keskpaigani. Nyyd aga proovib valitsus oma vigu toetustega korvata.
Jah, t2nap2eva aborigeenid veedavad enamuse ajast viludas, kas siis puu all, pubi v6i alkoholipoe ees, l2rmavad ja on purjus nagu tarakanid. Riietumisstiilis on eriti popid T-s2rgid ning p6lveni ulatuvad pyksid nii meestel kui ka naistel, jalan6usid nad ei armasta ja ennast pesta ka mitte.
Nojah, nyyd sai kyll pikad jutud maha peetud. Oleks vist aeg asuda tagasi meie seikluste kirjeldamise juurde.
Meie praegusest kodust peaks Cape Yorki olema yle 900 km, sellest 700 km kruusateed. Esimesel p2eval l2bisime kenakesti yle 500 km, millest vaid 300 oli kruusa, kuid siiski j6udsime kuidagiviisi kahest kummist lahti saada! Suht h2mmastav meie jaoks, kuna 8eldakse, et hullemat teed, kui Gibb River Road ei ole ja t6esti, tee tundus iseenesest parem. Aga, mis seal ikka, pidime lihtsalt Archer Riveri Roadhouse’i kummiparandust88kojast l2bi k2ima ning oligi taas k6ik korras. Teisel p2eval hakkas juba p6nevaks minema, p2rast 150 km kruusal rallitamist j6udsime Old Telegraph Tracki (OTT) ristumiskohta. Tegelikult on OTT vaid j22nus teest, mis konstrueeriti 1880ndatel aastatel h6lbustamaks telegraafiliini rajamist Cairns’ist Thursday Island’ile (Cape York’i tipu saar). T2nap2eval on nn teest j2rel vaid meie m6istes metsarajake, kust vastutuleva auto m88dalaskmiseks peaks yks kuhugi v6ssa t6mbama ja alati ei ole selleks v6imalust, kuna takistuseks v6ib olla tihe p66sastik, nn looduslikud seinad v6i v2rskelt p6lenud maastik. Nn v6sap6lengud on siin P6hja-Austraalias tavalised, enamus syydatakse aborigeenide endi poolt, kuna see on yks osa nende kultuurist, vana p6letatakse maha, et uuele v2rskele ruumi teha. Aga muretsemiseks pole p6hjust,peamiselt on teel tippu vaid savanna ja ega yks p6leng teisele poole teed ei ulatagi, lihtsalt ei ole j6udu. Aga jah, see v2ike rajake on siin kohati ka vihmaveede poolt 2ra uhutud, siis tuleb taas vaikselt need kohad yletada v6i leida k6rvalp6ige.
Anyway, nagu juba aru saite, v6tsime meie oma suuna OTT poole, mis lookles l2bi Cape Yorki sydame yle 100 km. Peamisteks adrenaliiniallikateks olid suht vertikaalsed t6usud ja langused ning mitmed mitmed oja- ning j6eyletused. Eks enne sai tsipa eelt88d ka tehtud, kuna peamiselt punnitavad kohalikud OTT tegemise peale silmi!
Teine ja kolmas p2ev m88dusidki t2is p6nevust, hirmu ja r66mu! Ikka ja j2lle, kas siit nyyd libiseb, kas siit ojast saab l2bi, kas m6ni korokodill vaatab m6nest oja22rest vastu, kas asjad peaks autop6randalt 2ra v6tma, kas autoga on ikka k6ik korras, kuna j2rgmine kumm l2heb, kui mitmesaja km p2rast on esimene asustus, kui palju seda tolmu siia autosse tulla v6ib!!!
Kahjuks l6puni ei ole v6imalik Old Telegraph Track’I teha, vastu tuleb Jardine’i j6gi, millest autoga l2bisaadavuse t6en2osus on v2ga v2ike. J6gi tuli yletada praamiga, mis kuulub Cape York’is elavatele aborigeenidele, sealt siis ka vastavad hinnad. Kuigi yles6it kestab vaid paar minutit, praamil on v6ibolla vaja liikuda vaid 20 meetrit, et teisele kaldale j6uda, kysivad kohalikud edasi-tagasi s6idu eest 88 dollarit ehk siis pea 850 krooni!! Mustad juba teavad, kuidas kergelt raha saada/teenida! Ja ega nad ju selle raha eest sulle head klienditeenindust paku, n2iteks kui tagasi tulime, s6imas praamijuht yht autojuhti, kuna too ei saanud tema juhtn88ridest t2pselt aru. K6las see umbes nii, lisage yleolev karjumine juurde: “ You f….. park here, you f… gonna do, what I f….. tell you to do! You f….!”. Parem oleks vast mitte eestikeelde t6lkida.
Igatahes, kui siis j6gi yletatud, j2i Austraalia p6hjapoolsemasse tippu s6ita alla 80 km, kus leidsime ka endale kenakese k2mpimiskoha. Tipp oli ilus ja tore, nagu iga teinegi, aga tunne, et oled ikkagi Austraalia mandri tipus, on magus! Jep, jep, jeep, tegime 2ra! :)
Tagasitulles sai veel tsipa OTT-d tehtud, sest ylesse poole liikudes j2i tegelikult puuduliku informatsiooni t6ttu v2ike l6ik tegemata ja oohoo, milline l6ik! Algas k6ik ilusasti ja toredasti, kuni j6udsime j2rjekordse veetakistuseni, Siim arvas, et tema p6rutab sel korral maad uurimata otse l2bi ja oi,oi, milline yllatus teda ootas. :) Nimelt oli see k6ige sygavam ojake, mida meil l2bida tuli. ^nneks on nende auto k6rgemale t6stetud ning samuti on neil snorkel, meil aga need m2ngukannid puuduvad. Ja kui neil tuli vesi kapoti peale, siis kuhuni ta meil ulatuda v6iks? Eks k6ndisime siis taaskordselt takistuse l2bi ning proovisime madalamat kohta, aga ega eriti ei leidnud. P6him6tteliselt mina juba vaikselt v2risesin, kuid Mikk oli ikka kindel, et ei juhtu autoga midagi. V6imu ju autol on, aga k6rgus oli see, mida selle veetaseme yletamiseks oli tsipa vajaka. Ja nii siis Mikk sealt l6puks l2bi tuli, vesi lainetas yle kapoti ka poolest saati esiklaasile ning kohati, nagu ka Siimulgi, ei puutunud rattad p6hja, kuid yle me sealt saime!!! Juhuuu!!! Ja ainsaks probleemiks sai vettinud 6hufilter, mille usina nuputamisega asendasime minu 6mmeldud autokardinaga. Kui neist enne kasu ei olnud, siis nyyd kyll! T2itis 6hufiltri ylesannet 6htuni ja ikka n2gi nagu uus v2lja!
Aga pean siiski tunnistama, et hirm oli suur…. v2ga suur…. ja mitte kunagi ei tahaks enam midagi sellist l2bi elada… Oleme oma Kati yle v2ga uhked!
Ahjaa, muideks l2ks meil kolmas kumm ka, see siiski v2ikesel metsarajakesel! Ja kuidagi nii 6nnetult puurondiga, et ei anna teist enam parandadagi! Samas on see metsikult v2ike kaotus sellise tripi tegemisel, juhhuuu, soovitan k6igile, elamus on super!!!
Tagasi tulles v6tsime suuna Cooktowni poole, kust sai edasi liigutud Cape Tribulation’i ja Daintree Rahvusparki. Ka sinna s6ites n2itas kaart meile yht ranna22rset 4WD teed, kuid Old Telegraphiga ei olnud see minu meelest v6rreldavgi! Tee oli lai, veeyletusi paar ja needki pea olematud, ainus t6sine neliveo vajadus tekkis yhest m2en6lvast ylesminekul, mis oli vertikaalseim n6lv, mille oleme siiamaani vallutanud, kindel 2WD takistus.
Daintree on tuntud oma imeliste vihmametsade poolest ja t6esti, no on imelised ja vapustavad. Veetsime ka yhe 88 taevani ulatuvate puude all ning suliseva vee k6rval. Poistel oli p2ris h2da l6ke p6lema saada, kuid l6puks said ikka vorstikesed kypsetatud. Yks huvitav asjaolu, mida mina t2heldasin, oli lindude k2itumine, kui tavaliselt vajub loodus pimedusehakul unne, k2is vihmametsas trall 88l2bi, kyll siristasid ja laulsid, kaagutasid ja hyppasid. Huvitav, huvitav :)
Kogu tripp v6ttis aega 7 p2eva, peamisteks eesm2rkideks oli vallutada OTT ja Austraalia tipp, samuti oli tore vihmametsas ringi jalutada ning taas merd n2ha. Meie tripi l6ppkilometraazi numbriks sai 2293. Kolme ja poole kuu jooksul oleme selle autoga l2binud juba yle 10 000 kilomeetri.
Ja nyyd taas see piltide mure, oehh… kyll neid ykskord ka vast saab :)
Thursday, October 29, 2009
Tripp Athertoni!
Njaa, Kakaduu Rahvuspark oli vahva! Ei olnudki ennist p2rismaalaste kivimaalinguid n2inud ja tee Jim Jim kose juurde oli lihtsalt suurep2rane, meie vana Subaruga ei oleks sinna mitte kuidagi saanud. Ja kui isegi Mikk tunnistab seda, on see ikka kindel “laks”. Aga seal rahvuspargis, taaskordselt meie poolt sooritatud freek2mpis , pidime yhel 88sel hirmu t6ttu 88seks autosse pugema. Nimelt olime just 6htust einestamas, kui kuulsime yle tee yht ulguvat dingokest… ja 10 minutit hiljem tundus neid seal juba rohkem olevat ja siis kuulsime yht tormijooksu ja veel m6ned minutid hiljem, kui Mikk tulekese heinadesse suunas, vaatas talle v2hemalt kolm paari s2ravaid silmi vastu. Ja nii oligi meie otsus tehtud. Mitte, et need armsad koerakesed meid n2ksama tuleks, sest inimesi peaks nad enamjaolt pelgama, aga lihtsalt enda sydamerahuks. ^nneks oli m6nusalt jahe 88ke.
P2rast seda toredat rahutut 88d v6tsimegi teekonna ette Queenslandi ehk P2ikeseosariigi poole! Enda v2rskendamiseks sai l2bi k2idud nii Katherini kui ka Mataranka looduslikud termaalbasseinid ning 6htuh2maruses olime juba telgi Daly Watersi pubi karavanipargis pysti pannud. No mina arvan kyll, et see on yks lahedaim pubi, mida mina n2inud olen! Mitte ainult nende materiaalsete asjade p2rast, mis inimesed on pubi seintele riputanud (lipud, visiitkaardid, raha, aluspesupyksid, rinnahoidjad, pl2tad jne, jne), vaid ka koha atmosf22r ja h6ng! Rahanurgast leidsime yles kolm 10ne kroonist ja kes teab, v6ibolla on m6ni kodumaakaaslane ka midagi intiimsemat sinna pubisse maha j2tnud, pesul ja sokkidel ju riiginime peal ei ole.
Ega enne Queenslandi asustatud aladele j6udmist millestki silmapaistvast pajatada olegi, ikka sirge tee ja ikka sirge ja sirge, paari-kolmesaja kilomeetri tagant m6ni roadhouse ja j2lle sirge , lage ja v2ga tuuline tee, tuuletaksitus oli v6imas! Ahjaa, tee peal kohtas igasugu p6nevaid transpordivahendeid: paari jalgratast, yht kaamlivankrit ning v6rre koos j2relk2rudega. Loodetavasti on k6ik j6udnud v6i j6uavad punaste p6skedega sihtpunkti!
Ja nii me siis l6puks, kolm p2eva hiljem, Athertoni kohale j6udsimegi. Selle piirkonna ymbrus oli nii lummavalt magus, nagu sulaks yks tykike kauaigatsetud sokolaadi suus! L6puks ometi vaheldus l6pmatu k6rbemaastik suure ja laia rohelusega, vihmametsade ja v2ikeste m2eahelikega! P6llumaad, heinamaad, talumaad! Atherton on yks tore armas linnake k6ige selle keskel ning tema ymber looklevad l6putud farmip6llud oma banaani-, mango-,kohvi- ja mis k6ige muu istandustega.
Aga ega see veel t2henda, et t88d kerge oleks leida, rohkem 6nneasi, nagu alati.
Ja ega siinmail kaasmaalasi ka kaua taga pea nutma, Athertonis ootasid meid juba Ave ja Siim ees, vanad s6psid Broome’i aegadest. Ja vaene Siimukene, ei suutnud kohe uskudagi, et nendega samas linnas v6iksime olla, Broome’ist ju siia otseteed s6ites yle 4000 kilomeetri. Aga n2ed sa siis!
Ja nii me siis otsustasimegi taaskohtumist 6htus88giga t2histada ja kas pole mitte yllatav, kui sinu teenindajaks on sinu tulevane rentnik. Nyyd me siin siis naudime kena ja korrashoitud eramaja v6lusid, magame pehmel madratsil, valmistame s88ki imearmsas k88gis ning yle 7 kuu naudime televiisori m6nusid. :)
Ja homme l2heme n2dalaks k6plama! Juhuu!! Mida t2pselt - ei tea, kuhu t2pselt – ei tea, mis kellaks – 7am.
Siiski on ka yks kurvastav asjaolu, nimelt liiguvad Ragnar ja Lea meist vaid kaugemale ja kaugemale, ikka rihivad sinna l6una poole, allapoole, ikka eemale ja eemale! Aga kyll yhel ilusal p2ikeselisel p2eval meie teed veel siin kuklapoolusel kohtuvad!
Peatse kohtumiseni ja head 88d siit Walkamanist!
P2rast seda toredat rahutut 88d v6tsimegi teekonna ette Queenslandi ehk P2ikeseosariigi poole! Enda v2rskendamiseks sai l2bi k2idud nii Katherini kui ka Mataranka looduslikud termaalbasseinid ning 6htuh2maruses olime juba telgi Daly Watersi pubi karavanipargis pysti pannud. No mina arvan kyll, et see on yks lahedaim pubi, mida mina n2inud olen! Mitte ainult nende materiaalsete asjade p2rast, mis inimesed on pubi seintele riputanud (lipud, visiitkaardid, raha, aluspesupyksid, rinnahoidjad, pl2tad jne, jne), vaid ka koha atmosf22r ja h6ng! Rahanurgast leidsime yles kolm 10ne kroonist ja kes teab, v6ibolla on m6ni kodumaakaaslane ka midagi intiimsemat sinna pubisse maha j2tnud, pesul ja sokkidel ju riiginime peal ei ole.
Ega enne Queenslandi asustatud aladele j6udmist millestki silmapaistvast pajatada olegi, ikka sirge tee ja ikka sirge ja sirge, paari-kolmesaja kilomeetri tagant m6ni roadhouse ja j2lle sirge , lage ja v2ga tuuline tee, tuuletaksitus oli v6imas! Ahjaa, tee peal kohtas igasugu p6nevaid transpordivahendeid: paari jalgratast, yht kaamlivankrit ning v6rre koos j2relk2rudega. Loodetavasti on k6ik j6udnud v6i j6uavad punaste p6skedega sihtpunkti!
Ja nii me siis l6puks, kolm p2eva hiljem, Athertoni kohale j6udsimegi. Selle piirkonna ymbrus oli nii lummavalt magus, nagu sulaks yks tykike kauaigatsetud sokolaadi suus! L6puks ometi vaheldus l6pmatu k6rbemaastik suure ja laia rohelusega, vihmametsade ja v2ikeste m2eahelikega! P6llumaad, heinamaad, talumaad! Atherton on yks tore armas linnake k6ige selle keskel ning tema ymber looklevad l6putud farmip6llud oma banaani-, mango-,kohvi- ja mis k6ige muu istandustega.
Aga ega see veel t2henda, et t88d kerge oleks leida, rohkem 6nneasi, nagu alati.
Ja ega siinmail kaasmaalasi ka kaua taga pea nutma, Athertonis ootasid meid juba Ave ja Siim ees, vanad s6psid Broome’i aegadest. Ja vaene Siimukene, ei suutnud kohe uskudagi, et nendega samas linnas v6iksime olla, Broome’ist ju siia otseteed s6ites yle 4000 kilomeetri. Aga n2ed sa siis!
Ja nii me siis otsustasimegi taaskohtumist 6htus88giga t2histada ja kas pole mitte yllatav, kui sinu teenindajaks on sinu tulevane rentnik. Nyyd me siin siis naudime kena ja korrashoitud eramaja v6lusid, magame pehmel madratsil, valmistame s88ki imearmsas k88gis ning yle 7 kuu naudime televiisori m6nusid. :)
Ja homme l2heme n2dalaks k6plama! Juhuu!! Mida t2pselt - ei tea, kuhu t2pselt – ei tea, mis kellaks – 7am.
Siiski on ka yks kurvastav asjaolu, nimelt liiguvad Ragnar ja Lea meist vaid kaugemale ja kaugemale, ikka rihivad sinna l6una poole, allapoole, ikka eemale ja eemale! Aga kyll yhel ilusal p2ikeselisel p2eval meie teed veel siin kuklapoolusel kohtuvad!
Peatse kohtumiseni ja head 88d siit Walkamanist!
Friday, October 16, 2009
Ahjaa, Darwin on lahe!
Lyhidalt siis seekord, hehee, nagu alati :)
Katherinist liikusime edasi Litchfieldi Rahvusparki. K6ige meelik8itvam osa oli sellest 40 km pikkune neljarattaveolisetele m6eldud nn metsarada (bushtrack). Teetakistusteks olid taaskord liivavallid, vulisevad ojakesed ja v2ga kynklikud rajat6usud ja -langused. Sel rajakesel nautisime kahte omap2rast ning v2ga lummavat koske koos imep2raste mageveebasseinidega.
Kuni j6udsime igayhe turismimaale (asfaltee).. Oehh, juba esimese koha juures ei suutnud turiste kokku lugeda ja nii j2rgmise ja veel j2rgmise koha juures. K6ik oli ilus ja tore, aga siiski rahvamassid pimestasid neid looduse imesid ja v6lusid.
Edasi liikusime Darwinisse, seal veetsime lausa 5 p2eva, ja oh, kui toredad viis p2eva. :) Meile Darwin meeldib :)
Pyhap2eva 6htul saabudes avastasime, et kurikuulus nelja- ja pyhap2evane Mindil Beachi turg on ka veel oktoobris t2ies hoos ning sinna me 6htul suundusimegi! 6igel turul k2ib ikka tants ja shopping yheskoos! Esmasp2evase p2eva meelik8itvamaks syndmuseks j2i sadamakai aasiakultuuride s88gikoha kylastus, kus sai kai 22res syyes nautida mereelu (delfiinike, suured kalakesed) ning p2ikeseloojangut yheskoos! Edaspidi olime asjalikumad, kylastasime botaanikaaeda ning muuseumeid ja galeriisid ning neljap2evasel turul supsas Erkki endale kotti ka yhe digeridoo. Tegemist siis p2rismaalaste kultuuri instrumendiga, eks varsti n2ete pilte ja v6ibolla kirjutab ka midagi pikemalt.
Aga nyyd siis aeg l6petada ja siit Humpty Doo pubist Kakaduu Rahvusparki edasi liikuda.
Yks kl6psatus ka siia, veriv2rske Humpty Doo'st! :)
Katherinist liikusime edasi Litchfieldi Rahvusparki. K6ige meelik8itvam osa oli sellest 40 km pikkune neljarattaveolisetele m6eldud nn metsarada (bushtrack). Teetakistusteks olid taaskord liivavallid, vulisevad ojakesed ja v2ga kynklikud rajat6usud ja -langused. Sel rajakesel nautisime kahte omap2rast ning v2ga lummavat koske koos imep2raste mageveebasseinidega.
Kuni j6udsime igayhe turismimaale (asfaltee).. Oehh, juba esimese koha juures ei suutnud turiste kokku lugeda ja nii j2rgmise ja veel j2rgmise koha juures. K6ik oli ilus ja tore, aga siiski rahvamassid pimestasid neid looduse imesid ja v6lusid.
Edasi liikusime Darwinisse, seal veetsime lausa 5 p2eva, ja oh, kui toredad viis p2eva. :) Meile Darwin meeldib :)
Pyhap2eva 6htul saabudes avastasime, et kurikuulus nelja- ja pyhap2evane Mindil Beachi turg on ka veel oktoobris t2ies hoos ning sinna me 6htul suundusimegi! 6igel turul k2ib ikka tants ja shopping yheskoos! Esmasp2evase p2eva meelik8itvamaks syndmuseks j2i sadamakai aasiakultuuride s88gikoha kylastus, kus sai kai 22res syyes nautida mereelu (delfiinike, suured kalakesed) ning p2ikeseloojangut yheskoos! Edaspidi olime asjalikumad, kylastasime botaanikaaeda ning muuseumeid ja galeriisid ning neljap2evasel turul supsas Erkki endale kotti ka yhe digeridoo. Tegemist siis p2rismaalaste kultuuri instrumendiga, eks varsti n2ete pilte ja v6ibolla kirjutab ka midagi pikemalt.
Aga nyyd siis aeg l6petada ja siit Humpty Doo pubist Kakaduu Rahvusparki edasi liikuda.
Yks kl6psatus ka siia, veriv2rske Humpty Doo'st! :)
Subscribe to:
Posts (Atom)