Broome'i chill vol. 1

Terekest taas!

Wow, ja ongi taaskordselt kuukene nagu lupsti m88da vuhisenud! Tegemisi on olnud palju ja huvitavaid, arvutisse aga neid kribada ei ole millegip2rast tuhinat olnud.. 2kki selle imelise ranna p2rast, mis meid ymbritseb... ja k6ik need metsikult toredad inimesed... meie armas koerake... Kellu lemmik second hand shop.... mystiliselt suurep2rane ilm!! No lihtsalt ei taha!!

Aga teate nalja, eile, esimest korda kahe kuu jooksul, isutas 6htul tee j2rele! T2itsa mystika, aga kell 9 6htul oli t88 juures juba p2ris jahe (restoran on ju kolmest kyljest ymbritsetud maast laeni lykandakendega, mis on 14-16 tundi 88p2evas alati p2rani)ja nii ma seal oma kassadega sehkendasingi, ikka teekruus yhes k2es ning igasugused muud vidinad teises.
Ja eile hommikul kell 10 ei tahtnud rannas vettegi minna, 6nneks oli Grooveril teisi omasuguseid, kellega myrada.

Ahjaa, yks igati tore ja p6nev uudis on aga see, et Marin ja Gristo elavad meist vaid ymber nurga! K6igi mugavustega elu on nad nautinud juba pea kuukese, grilli6htud toimuvad nii meie kui nende juures. Ja kui meil Hottub'ist villand peaks saama, peame vaid ymber nurga lippama ja basseiniv6lud ongi meie p2ralt! :)
Tegelikult on teine ylimalt v2gev uudis veel, sellest aga pajatan j2rgmisel korral :)

Seniks aga panen teile siia paar kl6psatust meie tegemistest :)


Proovisime t6usu vastu v6idelda :)


K6ige kauem pidas vastu Mikk, siiski oli ka tema loodusj6u vastu v6imetu.


Rannas on alati chill :)


Kallistused Grooverile meeldivad :)


Meie tavap2rased 6htud.



Jack oma relvaga, v2gev, kas pole, Zenit muideks :)


Vahetevahel l6ppevad 6htud ka nii.

Ikka kuklapooluselt!

Sirvisin eile Aussie’s tehtud fotosid. Oleme nyydseks ju l2bi k2inud k6ik Austraalia 6 osariiki ning 2 territooriumit, nende haldusyksuste j2rgi aga oleks v2ga raske minu jaoks parimad piirkonnad v2lja tuua. Eks tegelikult ongi igal omavalistusyksusel midagi huvitavat pakkuda, siiski tundus vahetevahel idarannikul (v.a. P6hja-Queensland) punktist A punkti B s6it kuidagi tyhi, lihtsalt myrarohke, samuti olid idakalda vaatamisv22rsused liialt turistilikud. Siiski minu lemmiklinna autasu l2heb just sinna, nimelt Melbourne’ile!! Midagi selles metropolis on, midagi, mis t6mbab ja t6mbab ka tagasi. :) Siiski, kesiganes siiamaile satub ja kelle ajakava on tsipa piiratud, soovitan kylastada alasid ylevalpool l6unap88rijoont, loomulikult Kesk-Austraaliat ning ka Tasmaaniat. Millegip2rast m6lgutan ka ikka veel m6tteid L22ne-Austraalia rannikust, kas siis seet6ttu, et just see piirkond oli esimene avastusteregioon v6i ongi seal midagi suurep2rast.

Tundub, et minu kriteeriumites on yheks olulisemaks n2itajaks asustustihedus, ehk mida h6redam asustus, puutumatum loodus, seda t6elisem Aussie! Mida rohkem katteita punaseliivateid, mida rohkem vaateplatvormideta vaatamisv22rsusi, mida rohkem jalaj2lgedeta randu, puutumatuid vihmametsi ning k6rbemaastikku, mida rohkem p2rismaalasi, yksk6ik, kui palju nad oma traditsioonidest v66ristunud ka oleks, see k6ik ongi ju see REAL AUSTRALIA!

Kuigi nyydseks on meie Austraalia ringreis p6him6tteliselt l2bi saanud, on j22nud kripeldama yks v2ike seik, yks suur kogemus, millele ei olegi enne Broome’i j6udmist t2helepanu p88ranud, nimelt kogemus t88tada isoleeritud (outbacki) karjafarmis. Tegelikult ei ole sellest veel Mikulegi r22kinud, kuid millegip2rast olen hiljuti sellele m6tlema hakanud... samas, kas ma seda ka tegelikult teostada tahaks, ei oska 8elda. Ent siiski on tekkinud sellised kysimused nagu, kuidas oleks t88tada 200-300 km kaugusel l2himast asustusest, asustusest, kust leiab vaid pubi ning roadhouse’i, suurem asustus, n2iteks v2iksem linn j22ks 500-800 km kaugusele. Kuidas oleks 6ppida tundma karjafarmi igap2evaelu ning kultuuri, kogeda eraldatusega seotud raskusi ning probleeme, taluda l6putuid k2rbsepilvi, k6rbekuumust jne jne.

Samuti ei ole me j6udnud l2hemalt tutvuda yhegi p2rismaalaste kogukonnaga, kas ei oleks mitte p6nev ka m6nes t88tada, nagu Siim ja Maret. Eks see oleks ka yks ylimaid kogemusi t6elises Austraalias. :) Aga k6ike ei j6ua ja k6ike ei saa. :) V6ibolla tekib meil veel v6imalus m6nda kommuuni kylastada, sealsete inimestega l2hemalt tutvuda ning nende eluk2iku paremini tundma 6ppida, eks n2is. :)

Just avastasin, et ei ole kordagi 16. kuu jooksul teid seda suurep2rast riiki iseloomustavate faktidega valgustanud. Eks, kel huvi olnud, on ise j2rele uurinud, siiski paneks midagi ka blogisse kirja, teile, kes te tsipa v6ibolla ei ole viitsinud v6i ei ole kunagi sellepeale tulnudki. :)

Nimelt on Austraalia maailma suurim saar, samuti väikseim ning lamedaim kontinent, pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²) ehk 50% suurem kui Euroopa, rannajoone pikkuseks on 25,760 km, mis peidab endas yle 10 000 plaaži. Riigi madalaim punkt on Eyre j2rv, mis asub 15 merepinnast madalamal, mandri k6rgeim m2gi on Kosciuszko (2228 m) Uus-L6una Walesi l6unapiiril, riigi k6rgeim aga Big Beni vulkaan (2745) Heardi saarel.

Austraalia pindalast 68 920 km2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala s6ltub sademete hulgast.

Rahvaarv on kasvanud yle 22 miljoni, rahvastiku koosseis peegeldab v2ga h2sti sisser2nnet. Umbes 91% on Euroopa, 6% Aasia p2ritolu ning 2,2% on p2rismaalased. Siiski on asustustihedus maailma madalaim, vaid 2 inimest ruutkilomeetrile. Enam kui 85% austraallastest elavad 50 km raadiuses rannikust.

Austraalia on yks maailma t2htsamaid m2et88stusmaid, esikohal maailmas on ta nii kivis8e, kulla, boksiidi, vase kui ka rauamaagi v2ljaveo poolest, peamiselt paiknevad kaevandused L22ne-Austraalia osariigis. Maavarad annavad peaaegu kymnendiku sisemajanduse kogutoodangust (SKPst) ja yle poole koguv2ljaveost, kivisysi ongi t2htsaim ekspordiartikkel. T2htsamaid v2ljaveopartnerid 2005. aasta seisuga on Jaapan, Hiina ning L6una-Korea. T2htsaim impordiartikkel on enesestm6istetavalt autod, peamised partnerid USA, Hiina ning Jaapan.

Tegelikult on siinmail k6ne alla tulnud ka rikkaima osariigi, L22ne-Austraalia soov iseseisvuda ja seda mitte esimest kordas. Selleks on ka v2ga loogiline p6hjus, teatud osa (t2pset numbrit ei oska 8elda) vastava omavalitsuse SKPst l2heb teiste osariikide majanduse toetamiseks. Siiski ei ole setsessioon nii kergesti teostatav, kuna p6hiseaduse j2rgi ei ole yhelgi osariigil 6igus yhepoolselt Austraalia Yhendusest lahkuda. Ainus viis f8deratsioonist v2ljaastumiseks oleks korraldada rahvuslik referendum, sel juhul oleks aga vaja enamus riigi kodanike h22ltest, pluss enamus h22ltest ka igas osariigis ning territooriumis. Seega saaksid l22ne-austraallased liidust lahkuda vaid juhul, kui ylej22nud rahvus oleks n6us laskma neil minna, arvestades aga inimeste enesehuvisid, on see ebat6en2oline.

P6hseaduse esimesed read algavad just nii: “The people of NSW, Victoria, South Australia, Queensland, and Tasmania . . . have agreed to unite in one indissoluble federal commonwealth.”
Ehk on s6na antud yhendada oma j6ud lagunematus f8deratiivses yhenduses. Eks n2is, eks n2is, arvatavasti j22b L22ne-Austraalia siiski Austraalia Yhenduse osaks.

Aga, mis meil siin Broome’is siis ka toimunud on? Uskuge v6i mitte, aga meil on siin tsipa vihmane!! Reede 6htust saadik on taevalaotust pilvkate varjutanud, teretanud ka meid vihmahoogudega ja ega 6hutemperatuurgi yle 30ne t6usta taha! Terve eilne p2ev oli v2ga humiidne, t88 juures oli suht naljakas, tydrukutel olid higimullid otsa ees.. hehe, jummal t2natud, et mul higistamisega raskusi on. :) Ja t2nane 88, see oli vist teine 88 siin, mil oleme pidanud kliimaseadme 88seks sisse j2tma, temperatuur pysis konstantselt yle 25 kraadi, pluss niiskus! Tegelikult ei kasuta me seda p2evalgi, aga m88dunud 88 konditsioneerita oleks olnud t2ielik piin ! :) Ja siis on siin sellised imepisikesed liivak2rbsed (otset6lge sandfly’st), p6him6tteliselt on neid v6imatu silmata, oskad neid positsioneerida alles, kui need on sulle hambad juba kylge l88nud! Ja uskuge mind, hammustused on hoopsiki hullemad kui s22se omad, j2tavad sellised punased t2pikesed ning sygelevad sada korda hullemini! Inimesed, kes on aga neile allergilised, njahh, tunnen neile kaasa, paistetavad yles ja on suht talumatud. Siiamaani ei ole ma neid meie koduaias t2heldanud, armastavad ju niiskust, seega enamjaolt hoiavad mangroovide kylje alla, hetkel on aga nad meil igap2evase kylalised.
Tahaks juba pilvkatteta taevast, p6letavaid p2ikesekiiri, lihtsalt, et saaks sellest niiskusest lahti! :)

Muidu on meie igap2evane elurytm suht sama, mitte siiski veel rutiinne. Oleme meie juures ikka paar grillikat korraldanud, mullivannis m6nulenud, koeraga rannas hullamas k2inud, lemmikuks transpordivahendiks on m6lema jaoks roller saanud. Ei ole lihtsalt midagi m6nusamat kui igasuguste fyysiliste pingutuste kuhugi kohale j6uda, nautimas samal ajal tervet keha silitavat tuult!

M6ned kl6psatused ka rannast :)


Kaabliranna mood


Lauatajad


Koera jooksutamas vol.1


Koera jooksutamas vol.2


Ka vihmase ilmaga saab rannam6nusid nautida :)

Ahjaa, postituse l6petuseks tahaks ka suured kallid Rannamaadele teele saata, samuti minu armsale Hotsexymamale. :)

Kallid ka k6igile teistele!
Olge ikka tublid ja nautige kevadet! :)

Myrakarud

Kas teile meenuvad meie myrakarud, Ragnar ja Lea?

M2letan meie esimest kohtumist Broome’is. Olime eelnevalt kohtunud paari eestlasega, kelle k2itumisnormides olime aga metsikult pettunud, tekkis kysimus, kas siin Broome’is ongi yldse vinks-vonks kodumaalasi, kodumaalasi, kes ei paluks mul k6va hoida.
Olime olnud Broome’is vaid 2 n2dalat, kui mingil p6hjusel tuli ette v6tta kylastus panka. Seisime j2rjekorras, r22kisime vast millestki asjalikust, kui 2kitselt meie ees seisev 2,05 meetrine blond noormees p88ras ymber ning tervitas meid meie oma kodumaa keeles, tema r66msameelne neiuke oli juba telleri kyysi haaratud, siiski tervitas meid ka yhe kiire h6iske ja naeratusega. M2letan seda hetke nii selgelt. :) Ega pikemalt juttu tol hetkel olnudki, saime hoopiski 6htul rannas kokku. Ja sellest 6htust meie s6prus alguse saigi!

Kuigi meil k6igil olid k2ed ja jalad t88d t2is, leidsime alati pea igal n2dalal aega kokkusaamiseks. Meil oli tore, alati ootasime seda p2eva, nalja sai meil palju ning lusti oli piiritult! P2rast viit kuud Broome’is oli aeg edasi liikuda, plaan oli koos edasi liikuda. Meie lahkusime Broome’ist 2 p2eva varem, pidime nendega Gibb Riveri alguses kokku saama, siiski ei j6udnud nad kokkulepitud ajaks kohale. Telefonilevi meil ei olnud, saime vaid oletada, et arvatavasti juhtus midagi autoga. Gibb Riveri tee teises otsas, kui l6puks ometi levisse j6udsime, tuli aga v2lja, et viimase ajavenituse p6hjuseks oli Ragnari soov p2rlipoodi kylastada ja loomulikult v6tab selliste v22rtuslike vidinate valimine aega. K6ik viivitused kokku t2hendas vaid yhte, meie kokkusaamiskohta j6udsid nad kokkulepitud ajast 5 tundi hiljem. Siiski nii tyypiline Ragnarist! Kujutan ette, kuidas Lea v6is teda utsitada teele asuma ja kuidas nad Gibb Riveril meid kinni proovisid pyyda, tegelikult p6rutasid meist hoopiski m88da. :) Kokku saime l6puks siiski Kununurras, eks nalja oli palju. :)
Edasi sai siht v6etud Darwini suunas, koos reisim6nusid nauditud ning Mindil rannaturul chillitud. Darwinis l2ksid aga meie teed lahku, meie suundusime Queenslandi poole, nemad j2id aga veel P6hjaterritooriumi pealinna avastama.

Olime P6hja-Queenslandis juba yle kuu t88tanud. P2evad m88dusid ikka samas rytmis, ikka t88le, koju, kokkama, paar peatykki raamatu kyysis ning tuttu jne, jne.
Yhel p2eval koju tulles avastasime aga, et mingid imelikud, tundmatud tyybid istuvad maja ees meie toolides, meie laua taga. Kulm sai ikka algselt kortsu t6mmatud, l2hemale liikudes vahetus see aga h2mmastuse, r66muh6iske ja naeruga! Meie laua taga istusid meie myrakarud, Ragnar j Lea, kes meie viimaste andmete alusel korjasid ikka veel P6hjaterritooriumil mangosid. Aga siin nad olid, meie laua taga veini mekkimas ning meid ootamas! :) Kuidas nad meid yles leidsid, polnud meil aimugi! Olime kyll telefonis mitmeid kordi jutustatnud, siiski ei olnud me kunagi meie elukohta t2psustanud, isegi kylanimest ei olnud r22kinud. :) Piirkond on aga v2ike, yhiseid tuttavaid juba jagus ja nii meie salap2rane elukoht v2lja tuligi. :)

Kui t88tegemise isu veel pole, tuleb ju ikka edasi liikuda ja nii Ragnar ja Lea suuna l6una poole v6tsidki, meie j2rgmine kahep2evane kohtumine leidis aset juba L6una-Queenslandis, t2psemalt Stanthorpe’is, kus nemad farmit88ga h6ivatud olid. Kuigi oli lootus ka veel kuskil l6unarannikul kokku trehvata, j2i see erinevate reisigraafikute t6ttu teostamata, j2rgmise kohtumise lootus lykkus Broome’i...

... see lootus aga ei t2itu enam kunagi... kahjuks ei ole kallis Lea enam meiega...

M2lestus temast ei kao aga iial! K6ik need toredad koosveedetud hetked t2is naeru ja lusti, nalja, pulli ja rulli, j22vad igaveseks teda meenutama!


Lea Reisalu (21.12.1981-08.05.2010)

Imelist Emadep2eva!!

 

Meie armsad emad, nunnukad t2did, vapustavad vanaemad, kallid sugulased ja s6brannad, k6ik emad siin maamunal, kes te olete meie jaoks nii nii t2htsad, IMELIST EMADEP2EVA TEILE!! Igatseme teid k6iki v2ga, tahaks nii v2ga teid ning teie p6ngerjaid juba n2ha!! :)

P2ikest! :)

Kelin ja Mikk

Broome'i tegemised!

Kahe n2dala jooksul on nii yht kui teist juhtunud, eks esimesed n2dalad ole alati igasuguseid huvitavaid seiku t2is, k6ik on veel p6nev ning 2ge, rutiin ei ole meid veel tyytama tulnud ja vast ei tule veel nii pea! :)

Eelmisel kolmap2eval kolisime majja. Ei tea, kas ennist mainisingi, aga 1,5 n2dalat elasime karavanipargis ,telgis. Kunagi m6tlesime, et 2kki prooviksimegi 6 kuud telgis elada, siiski ei ole sellel m6tet, majas on ikka palju, palju mugavam ja ega meie jaoks hinnavahet ka pole. Nimelt kolisime meie ylemuse, Stuarti juurde, yyr on v2iksem kui eelmisel aastal t88tajate majas ning mugavused on mitmekordselt paremad. Maja on ise t2itsa pirakas koos kolme magamistoaga, kontoriruumi (varumagamistuba), kahe telekatoa ning avatud eluruumiga. Maja taga on meil laiutav veranda suure laua, grilli ja mullivanniga. Kodu valvab meil imenunnukas ning elur66mus Roover. Meie suurimaks s6braks on aga siinne free Wifi! Nii, nii pikalt oleme pidanud kontrollima igat v2iksemat liigutust netis, kuna telefoni kaudu oli ikka netis k2ia suhteliselt kallis. Nyyd aga v6ime vaadata nii palju videosid kui tahame, laadida pilte yles, surfida t2iesti m6ttetutel lehekylgedel jne jne. Ega enne piiramatu Wifi 6nnistusest aru ei saa, kui ei ole sellest eemal olnud! M2letan, kui Austraaliasse j6udsime, olin nende internetiteenuste kvaliteedis metsikult pettunud ja kohati oli suht raske uskudagi, et selline rikas riik on vastavas valdkonnas l22neriikidest niiv6rd mahaj22nud.

Aga ega me paljut majaomanikega maja jagada j6udnudki, kahe p2eva p2rast peale meie sissekolimist lahkusid nemad viien2dalasele puhkusereisile USAsse. Ja nii me siin nyyd elamegi, mina, Mikk ja Roover, meie vapper majavalvur. Kahjuks peab Roover mitmeid pikki p2evi siin yksi veetma, siiski proovime endast parima anda ning teda igap2evaselt jalutama v6i randa viia. Lained talle meeldivad, hyppab neile vastu ning neist yle, hullab ja m8llab, kuni aeg on tagasi minna, energiat oleks tal vist igaveseks!



T88 juures on meil ikka veel suhteliselt vaikne, tundub, et turismihooaeg algab sel aastal hiljem, mis selle p6hjuseks on, on raske arvata. Siiski on meil sel aastal palju pulmapidusid, kahe n2dala jooksul oleme l2bi viinud juba kolm, laup2eval aga tuleb teenindada 130st pulmapidu. Mulle isiklikult sellised yritused meeldivad, huvitav on n2ha inimeste erinevaid valikuid ning eelistusi. Kaks pulma on olnud suhteliselt traditsioonilised, yks oli aga igati lahe! N2iteks tseremoonial rannas m2ngiti AC/DCit, peoruumi siseneti Black-Eyed Peas’i “Tonight’s gonna be a good night” saatel ja yldse oli terve pulmapidu h2sti lahe, omap2rane ning vahva, pulmaisa oli vahva, DJ oli hea, pidu oli mega! Ja ega sellistest pidudest vaid pulmalised osa v6ta, Zandersi esisel murul on mitmeid seltskondi, kes ka mitteametlikult peost osa v6tavad, keerutavad jalga ning naudivad pidu t2histaeva all. Samuti ei ole kuhugi kadunud rannapeod, isegi k2isime yhe toreda t88kaaslase 50. juubelil, ega tema ei teadnudki, et tagasi oleme, yllatus oli suur ning hinge kinnipigistavaid kallistusi t2is! Rannapeod toimuvad aga igap2evaselt, kui ikka tahtmist on, tuleb lihtsalt alla liiva sisse ronida ning v6tta suund esimese l6kke v6i pillim2ngu suunas.

T88p2evad algavad meil peamiselt keskp2eva paiku, Miku l6petab enamjaolt yheksa paiku, minul aga v6ib minna yheteistkymneni, pulmapidude korral mitmeid tunde rohkem. Selle j2rgi saate ka arvestada, kunas meid netis kohata v6ib, olete meist 5 tunniga maas, seega eks enamjaolt saab suhelda p2rast meie t88p2eva l6ppu v6i meie vabadel p2evadel.

Ja nyyd yks kuum, kuum uudis, ostsime endale t2na rolleri!! Juhhuuu !!! Idee oli ammu olemas, teostus aga ootas head hinnapakkumist ja n2ed sa siis, t2na saigi tehtud! :) Aga miks meil rollerit vaja oleks, eks ikka selleks, et oma elu veelgi mugavamaks muuta! :) Tegelikult ei ole m2ngus vaid mugavus, vaid ka kokkuhoid. Teatud p2evadel, kui meil on Mikuga v2ga erinevad vahetused, peame 4-5 korda edasi-tagasi s6itma, seega vahetevahel l2bime p2evas lihtsalt t88leminemiseks ja –tulekuks yle 40-50 km-i. See on aga tyytu nii meile kui ka tsipa kulukam rahakotile. Nyyd on aga see probleem lahendatud, juhuu! Ega Broome ongi minu meelest siinmail rollerite pealinn, ei ole me kuskil mujal Austraalias n2inud sellist rollerikultuuri kui siin. Rollerid on lihtsalt igal pool, kyll s6idavad nendega kohalikud, kyll b2kkerid! Ja miks ka mitte, vihma n2eme v6ibolla kord kuus kui sedagi, kylmaks l2heb vaid juulikuus, kuid siis ka vaid p2ikeset6usu ajal, p2eval on ikka v2hemalt 25 kraadi, ideaalne ju! :)


Ja teine kuum uudis, l6puks ometi, l6ppude l6puks, l6ppude l6ppude l6puks olen ka pildid suutnud yles laadida!! Kas pole mitte v2gev! Oli teil yldse enam lootust neid n2ha? :D
Igatahes siin nad on, tegelikult mitte kyll k6ik, aga v2hemalt t2htsamad reisipildid, Tasmaania teine osa tuleb ka peatselt :) http://picasaweb.google.com/kelinkamenjuk

Ilusat kevadet teile!! :)

Brumm, brumm, Broome!!

Ja olemegi tagasi Broome’is, tagasi kohas, mida peame enda jaoks Austraalia koduks. Tegelikult j6udsime siia juba laup2eval, vastu v6ttis meid metsik kuumus, siiski m6nus kodune tunne. Kodumaa tundega ei ole see aga v6rreldavgi!

Tanami k6rbetee, mis pidi olema l2bimatu, oli 100% l2bitav, siiski pidi olema ettevaatlik, kuna vihm oli uuristanud teele sygavad ning ootamatud kraavid. Kohati j2ttis tee kvaliteet asfalttee mulje, kohati oli nii treppis, et kiirust ei tahtnud kohe yldse alla lasta, tahtsime vaid korrugatsioonist yle veereda. Eks ikka paar auku tulid ootamatult, aga eks see juba ykskord nii ongi. Paar mudasompu oli ka, see aga oligi k6ik. Meie armsatele autodele see tee muidugi head ei teinud, n2iteks ei t88ta meil ohutuled ega vasak suunatuli, esiklaasi saime 3 kivi ning yks m6ra liigub ikka vaikselt edasi. 6nneks ei ole see aga nii hull, et peaks kohe klaasi vahetama hakkama, kui h2sti l2heb, j22b see uute omanike t88ks. Ka Marini ja Gristo s6bral on vasaku suunatulega probleeme, juhipoolne esiklaas ei taha h2sti t88tada ning osad seierid armatuuril on lakkanud t88tamast.
Samas on ju see vaid materiaalne kahju, mis on korvatav, elamused meie tripist on vapustavad, kindlasti yhed parimad! Olime neljakesi t2iesti yhel lainel, mis aitas v2ga kergesti otsuseid langetada... tegelikult ei olnudki midagi langetada, sest k6ik olidki koheselt yhel meelel. Ja nii me siis trippisime, chillisime, naljatasime ja lasime viimasel pakiveinil 6htuti head maitsta. Kimberley regioonis on alkoholil hoopsiki piiravamad seadused (aborigeenide t6ttu), n2iteks ei myyda Broome’is pakiveine. Ega meie nagut kunagi neist suurt lugu ole pidanudki, siiski oli v2ga nostalgiline 6htuti seda mekkida ning m6elda ,et see on arvatavasti meie viimane pakivein Austraalias. :)

P2rast Tanami k6rbeteed (yle 1100 km), j6udsime tagasi p6himaanteele ning esimesse suuremasse asulasse nimega Halls Creek (Kimberley regioonis). Halls Creeki elanikkonna moodustavad peamiselt aborigeenid, seega on ka siin alkoholile piirangud, aga selliseid piiranguid ei osanud mitte oodatagi! Tahtsime endale v2ga viimaseks 6htuks midagi erilist pudelipoest osta, k6ik aga mis seal myydi, oli 2,4 ning 2,7 protsendine 6lu! Oi, kuis olime pettunud, samas oli see nii naljakas ja pood n2gi ka nii koomiline v2lja, meenutas veneaega, kui ka meie riiulid pooltyhjad olid, siin olid need aga t2iesti tyhjad! Kahjuks mul kyll t2pne informatsioon puudub, arvan, et vastavad seadused rakendati alles paar aastat tagasi.
Ka Alice Springsis kehtisid aborigeenidele omad seadused, tohtisid nad p2evas vaid yhe pakiveini osta ning andmed l2ksid k6ik andmebaasi kirja. Eks ma kyll m6tlesin, et miks siis niimoodi kindlalt just pakiveinile oma seadus on tehtud, lahendus on aga lihtne, k6ik ostavadki vaid pakiveini! :)

Eks siit tekib ka kysimus, miks on neil alkoholiga sellised mastaapsed probleemid. Eks k6ik ole ikka seotud ajalooga, nimelt ei ole aborigeenidel kunagi oma kultuuris alkohoolset jooki olnud, seega puuduvad nende kultuuris alkoholile ka vastavad seadused, puuduvad ettekirjutused, normid ning kasnevad sanktsioonid. Ja nii see juhtuski, et kui yhel p2eval tuligi valge mees oma alkoholiga, ning need aborigeenid, kes oma h6imumaalt valge mehe juurde kolisid, said esimese meki ja see esimese meki m6ju on hinnatud kaasajani.
Aborigeenide kultuur on v2ga omap2rane, siiski selle tundma6ppimine annab nii mitmeidki seletusi, miks nad just k2ituvad niimoodi, nagu nad t2napeval k2ituvad. K6ige lahtiseletamiseks v6iks teile lehekylgi kirjutada, see aga v6taks omajagu aega ja t2hendaks minu jaoks tsipa p6hjalikumat uurimist88 tegemist, mis oleks kyll ylimalt p6nev, aga hetkel ei ole selleks kohe yldse aega.

Ahjaa, Tanami k6rbetee l6pus, 150 km enne Halls Creeki, asub maailmas suuruselt teisel kohal olev meteoriidikraater, nimelt Wolfe Creek metoriidikraater. Tekkis see u. 300 000 aastat tagasi, mille p6hjustas 50 000 tonnine meteoriit, p6rutades maapinnale kiirusega 15 km sekundis. Kaatri diameeter ulatub 875 meetrini ning algne sygavus oli 120 meetrit, tuuled on aga kaatri p6hja aastatuhandete jooksul liivaga t2itnud ning t2nap2eval on kaatri sygavuseks vaid 50-60 meetrit . Meediasse on see rahvuspark leidnud tee l2bi horrorfilmi “Wolf Creek”, mis esilinastus 2005. aastal. Kuigi paljud kohalikud ning b2kkerid teavad r22kida, et film p6hineb t6estisyndinud lool ning filmiti siinsamas, ei ole see siiski p2ris 6ige. Filmimine toimus peamiselt L6una-Austraalia osariigis ning vaid teatud nyansid on seotud t6estisyndinud trag88diatega. Film ise r22gib kolmest b2kkerist, kes tripivad Wolfe Creeki kaatri juurde, autoparklasse tagasi tulles auto neil enam ei k2ivitu, 6htupimeduses tuleb appi neile kummaline mees, kes viib neid enda juurde, et aidata auto yle vaadata, hommikul aga on juba b2kkerid kinni seotud ning edasi l2heb nii nagu alati, yks p22seb, kaks langevad ohvriks.
Tegelikult ei ole selles piirkonnas yhtegi b2kkerite m6rva toimunud, kyll oli 90ndate alguses New South Walesi osariigis yks sarim6rvar, kelle ohvritepagasi moodustasid b2kkerid ning samuti P6hjaterritooriumil 2001. aastal, kus tapeti yks b2kker, teine aga suutis p6geneda ning nyydseks istuvad m6lemad m6rvarid vangis. Muideks tuli v2lja, et P6hjaterritooriumi m6rvari p6hiametiks oli Alice Springsist kanepi transportimine Broome’i ja seda loomulikult Tanami k6rbeteed pidi.

Nonii, aga l6puks ometi, laup2eva l6una paiku j6udsime Broome’i! Kyll oli magus tunne. :)
Meie tripp Tasmaaniast Broome’i v6ttis aega 19 p2eva, selle ajaga kasvatasime auto kilometraazi 6200 km v6rra. Nyydseks oleme oma Katiga 8,5 kuuga l2binud yle 30 000 kilomeetri ja ega see arv v2ga paljut enam kasva. Arvatavasti me eriti Broome’i ymbrusest autoga v2lja liigu, j2rgmine suurem reis tuleb ette v6tta juba 6hutranspordi abil, sinna aga on veel 6 kuud aega. :)

Kui puhtaks kasitud, l2ksimegi Zandersisse. Oi, seda koka r66mu, kui ta meid n2gi, ei j6udnud Miku k2tt 2ra suruda ja minu musitamist l6petada, olevat p2rastki veel m88da restorani ringi hypanud! Ta on ikka t2itsa omaette tegelane. :) Ja ega me pikalt j6udnud vesteldagi, kui taheti juba t88le rakendada, kohe ikka alla ei andnud, aga neljap2evast oleme t88postil tagasi. Kuna k6ik ylemused l2hevad mere peale kalastama, olen mina nagu plaksti terve maja eest vastutav.. oma esimesel t88p2eval!! Et sedapsi kohe! No ega seal vast midagi rasket ole, pean k6ik ruttu meelde tuletama ning trall v6ib taas t2ie hooga j2tkuda!

Gristo ja Marin peatuvad Broome’ist 20 km v2ljas mangofarmis, mis on tuntud igasuguste mangom8kerdiste poolest, maitsvate m8kerdiste poolest. :) Samuti teevad nad seal reedeti ning pyhap2eviti pizzasid ja no kuna on v6imalik, et see on meie ainus vaba pyhap2ev tuleva 6 kuu jooksul, p6rutasime ka kohale, et suu magusaks teha. Ja oi kui maitsvad need olid!! :)

Esmasp2eval saime taas Gristo ja Mariniga kokku, seekord juba Kaablirannas (Cable Beach), pl2kutasime niisama, kui yhel hetkel vaatasime, et v2ga tuttav Land Cruiser tuleb ja veelgi tuttavam n2gu vaatab vastu, ja autos oligi Maarius, meie k6igi vana tuttav eelmise hooaja Broome’i aegadelt. See oli ikka v2ga suur yllatus, kuna olime kuidagi 100% veendunud, et Broome’is ta kyll ei viibi. Ja ega ta ei olnudki siin pikalt olnud, oli just j6udnud eelmisel p2eval, ehk meist p2ev hiljem, tuli lihtsalt Broome’i puhkama niikauaks, kuni t88andja j2rgmise sihtpunkti ette annab. Ja nii me siis viiekesi ranna poole p6rutasime, nautisime p2ikest, kuumust ning seltskonda. K6ik oli tore, m6nus, kuni yhel hetkel rannas kihutades andis meie veeandur m2rku auto ylekuumenemisest. Maarius kihutas veel tsipa edasi ning peatus 200 meetrit eemal. M6lemal k2isid kapotid ylesse ning tuli v2lja, et m6lemal radikas lekib. Kuidas on see kyll v6imalik, et kolm maasturit p6rutavad m88da rannajoont liiva sees ning kahel neist, t2pselt samal ajal, ilmneb sama probleem!! :) T2iesti mystika! L6ppes k6ik aga sellega, et meile piisas vaid mingist vedelikust, mis augu kinni kattis, Maariusel tuli aga radiaator v2lja vahetada. Hetkel Mikk ja Maarius vahetavadki, Gristo pakib asju, kuna sai p2rlilaeva peale t88le, mina kirjutan siin teile blogi ning Marin tuli just proovikalt Zandersist, tundub, et meist saavad t88kaaslased! P2ris lahe, nalja hakkab saama ! L6puks ometi on teeninduspoole peal ka teine kodumaalane, vinks-vonks kodumaalane, jippii!! :)

Piltidega proovin homme tegelema hakata, see aga ei t2henda, et need homme yles saavad. :) P2evad m88duvad nii kiiresti, et ei ole siiamaani mahti saanud. Eks teil l2heb jah raskeks piltide ja juttude kokkupanemine, aga eks see annabki v6imaluse blogi uuesti lugeda.

Nyyd on aga taas aeg meie seltskonnal kokku saada ning rannam6nusid nautima minna. :)

Muahh!

Back in real Australia!!

Kas alustada l6pust v6i l6petada algusest...njaaa, vot just nii palju on vahepeal juhtunud.

L6una-Austraalia on tore ja ilus, siiski ylimate elamuste jaoks on rannikut vist juba liiatigi palju n2htud. Adelaide meeldis meile v2ga, sellise paraja suurusega linnake (elanikke 1,5 miljonit), kus tegevust j2tkub k6igeks, siiski ei peatunud me seal pikalt, vaid kihutasime yles p6hja poole. Aga loomulikult sai l2bi k2idud nii Barossa kui ka Clare Valley’st. No Barossa veiniregiooni peaks vist kyll iga veini armastav inimene teadma ja eks otsustasime meiegi just seal paari veinikeldrisse sisse astuda. Oli tore veinikultuuri tsipa p6hjalikumalt tundma 6ppida, produkte mekkida ja no eks ikka m6ni ka koju kaasa soetada (kodu all m6tlen autot). :)

Ega meil v2ga pikalt seal aega naudelda olnudki, tuli kihutada p6hja poole, Austraalia keskme poole, et kinni pyyda Marin ja Gristo ( vanad tuttavad Broome’i aegadelt), nimelt tuli nende blogi kaudu v2lja, et sihime sama trajektoori peale. Nii me siis kihutasimegi 800 kilomeetrit p6hja poole Coober Pedy’sse(3500 elanikku). Sellises huvitavas tagamaa k6rbelinnakeses lihtsalt tuli peatuda. Linna nimi on kohaliku aborigeenih6imu keeles ning meie keelde t6lgituna t2hendab see valge mehe auku maa sees (white man’s hole in the ground). Nimele on lihtne seletus, linn ise on tuntud kui maailma opaalipealinn, kuna pea iga kylje pealt ymbritsevad seda opaalikaevandused, k6ik atraktsioonid sisaldavad mingit moodi opaali ning isegi nn majade seinadest v6ib opaali leida! Et nagut mis m6ttes, tegelikult v2ga otseses, sest yle poolte Coober Pedy elanike elavad maa-all, majad on uuristatud kivimi sisse, sisse on ehitatud kanalisatsioon- ning elektriv6rgustik ning v2lja n2evad need seest poolt t2pselt samasugused nagu maapealsed majad, vaid seinad n2evad sheffimad v2lja ning looduslikku valgust tsipa napib.

Opaalimuuseumis k2idud, tuli suund veelgi rohkem outback’i v6tta. Outback’iks nimetatakse Austraalia ariidse kliimaga sisemaad, kus asustus on v2ga h6re. N2iteks tuleb L6una-Austraalia pealinnast vaid 300 km p6hjapoole s6ita ning ootamas ongi sind suur ning tyhi k6rbemaastik.
Coober Pedy’st kirde suunas on 200 km kaugusel selline tore aborigeenide kylake nimega Oodnadatta (200 elanikku). Sealsest Roosast Roadhouse’ist pidavat saama k6ige v2rskemat ning adekvaatsemat informatsiooni vastava piirkonna teedeolude kohta ja roosa meeleolu t6i see koht meilegi, kuna just seal saime l6puks ometi Marini ja Gristoga kokku. Ahjaa, roadhouse’id on sellised toredad tee22rsed kohakesed, mis pakuvad nii majutust, kytust kui ka syya. Sellised kohad omavad Austraalias v2ga t2htsat kohta, kuna kylade/linnade vahemaad v6ivad ulatuda mitmesadade kilomeetriteni ja tegelikult veel k6vasti rohkemgi!
Nonii, Oodnadattast oli meil neljal soov edasi Simpsoni k6rbesse p6rutada, see aga tundus lootusetu, kuna siinsed ootamatud ja ebatavalised vihmad on teed l2bimatuks muutnud. Jah, aprillikuu peaks k6rbes juba kuiv kuu olema, sel aastal on aga vihma rohkem, n2iteks on Oodnadatta Austraalia kuumim ning k6ige kuivem kylake, meie aga saime padukat nii 6htul kui ka hommikul. See andis meile ka m6ista, et Simpsoni plaan tuleb selleks korraks k6rvale heita ning suund tuleks tagasi p6himaanteele v6tta. Njaa, ega siinsed outback’i teed on vahetevahel ikka p6hjusega suletud, saime meiegi seda omal nahal tunda. Maanteele tagasi l2ksime teist 200 km pikkust katteta teed, mis oli aga viimase kaheteisttunni vihmahoogude t6ttu k6vasti kannatada saanud. Ytleks, et see oli meie t6eline OUTBACK AUSTRAALIA kogemus, fantastiline kogemus, kindlasti yks parimaid kogemusi! Juba tee esimesed kilomeetrid olid sopased ning paari kilomeetri p2rast oli juba esimene suurem teetakitsus, nimelt 300-400 meetri pikkune yleujutus. Ega l6ppu h2sti n2inudki, tee asemel oleks nagu v2ike j6eke voolanud, 6nneks see aga sygav ei olnud, nii et saime esimesest takistusest suurema vaevata l2bi. See aga oli k6ik alles algus, suuremad ning sygavamad mudasopid olid alles ees, samuti ulatuslikumad yleujutused ning teed yletavad kiirevoolulised j6ed, viimane j2igi meile sel p2eval takistuseks. Eks siis l6ime kaldal k2mbi pysti ning enne kui silmagi pilgutada j6udsime, oli teisel pool veekogu juba 15 autot vastas, k6ik ootamas veetaseme langemist. Suurte vihmade korral v6ivad need v2ikesed kuivanud k6rbeojakesed paari tunniga laiuvateks kiirevoolulisteks j6gedeks muutuda, sama kiiresti aga ka v2ikesteks ojakesteks tagasi taanduda. Ja ega see normaalne ole, et nii palju autosid nendel teedel liigub, n2iteks ennist tuli meile vastu vaid yks auto, teisel pool veekogu oli aga suur seltskond, kes k6ik p6rutasid Oodnadatta poole suurele synnip2evapeole. Synnip2evapidu tuli aga p2eva v6rra edasi lykata, aga ega seegi nyyd kergelt k2i, et lihtsalt haarad telefoni ning helistad, sellistes kohtades, tyhjal tagamaal, ei ole m6tet sellele isegi loota. 6nneks oli aga nende poolel l2hedal yks lehmafarm, kust said oma s6numi siiski teele saata. Seltskond m6lemal pool vett oli aga lusti t2is, kyll sai vees myratud, pidulistega nalja visatud ning niisama puhast Austraalia outback’i loodust nauditud. Veetaseme k6rghetkel oli minul ypris raske j6ge yletada, vesi ulatus kaelani ning vool tahtis kaasa tirida. Ahjaa, esimese p2eva 80 kilomeetri l2bimiseks kulus meil 4 tundi, teise p2eva hommikul oli see j6eke ka juba yletatav ning edasi liikusime juba libedama reega. Teeolud olid m2rgatavalt paremad, poiste jaoks oli see muidugi suur suur pettumus, paar mudaralli kohta oli, m6ni m6ttetu veenire yle tee, aga see oli ka k6ik, 6htuks suutsime end juba Ulurule (Ayers Rockile)tunduvalt l2hemale liigutada. Pilte meie mudarallilt v6ite n2ha Marini ning Gristo blogist: http://www.gm-aus.blogspot.com/

K2tte j6udiski siis aeg kylastada maailma suurimat liivakivi, k6rgub see 348 meetri k6rgusele ning ymberm66tu j2tkub 9,4ks kilomeetriks, siiski 2/3 peidab end sellest myrakast veel maa all. Kivi asub aborigeenide maavaldustel ning omab usu t6ttu suurt t2htsust nende kultuuris, nagu olen juba kirjutanud on aborigeenide jaoks loodus see k6ikv6imas. Tundub, et mingi eriline aura ning v6im sellel kohal on, t6estust annavad sellele inimesed, kes on kunagi siit m6ne kivijupi kaasa v6tnud (kuigi on palutud mitte) ning paar aastat hiljem selle postiga siia tagasi saatnud. P6hjenduseks on peamiselt toodud kiviga kaasnev eba6nn, nimelt on enamik inimesi p2rast kivi kaasav6tmist vaid eba6nn j2litanud ja loomulikult loodetakse, et p2rast kivi tagasisaatmist sinna, kuhu see kuulub, v6tab elu taas teise p88rde, loomulikult on kaasatud sellistele kirjadele ka siirad vabandused. Siin kutsutakse neid kivikesi Sorry Rock’sideks.

Edasi liikusime Kings Canjyoni poole, mida kutsutakse ka Grand Canyoni miniversiooniks. Kanjoni seinad k6rguvad 300 meetri k6rgusele ning kohati tundub nagu oleks need noaga sirgeks l6igatud.

Ilmaga siin Kesk-Austraalias, siinsel k6rbemaastikul meil vedanud ei ole, v6i 2kki ongi just vedanud. Viimasel viiel p2eval on ilm olnud pilves, oleme n2inud nii vihma kui 2ikest, mis on muutnud k6rbe roheliseks oaasiks, katteta teed l2bimatuks ning kuumuse 2ra peletanud koos hordide k2rbestega.

Hetkel veedame aega Alice Springsis, mis on 30 000 elanikuga Austraalia sisemaa keskuslinnake. Valgeid n2eb siin v2he, pimedas Mariniga kahekesi linna peal kyll k2ia ei julgeks.

Ahjaa, l2ks teile t2itsa meelest r22kida. Kyll me lootsime, et n2eme ka Austraalia metsikuid kaamleid, on neid ju siin miljoni ringis ja peaksid siinkandis ringi liikuma ja oh seda 6nne, n2gimegi!!! Arvame, et oli ema oma nelja pojaga, tegelikult on Marini ja Gristo blogis pilt ka neist yleval. :)

Kindlasti oleks veel nii nii paljust kirjutada, aga hetkel ei tule lihtsalt meelde! Kas r22kisin, et L6una-Austraalias n2gime suurimaid ning armsamaid k2ngurusid, nimelt ida hallk2nguru. Eks k6ik see suure hunniku pilte proovin ka teile Broome’is yles laadida, seniks aga peate veel kannatama. :) Kes kannatab, see kaua elab. :)

T2na plaanime taas asustatud maad selja taha j2tta ning tagasi tyhjale k6rbemaastikule p6rutada, ka suund on tsipa teine, p6rutame loode poole, Tanami k6rbe poole, kust saab m88da 1100 km pikkust katteta teed Broome’i poole p6rutada. Hetkel ytleb kyll teederaport, et tee on l2bimatu, siiski ei ole see tee ametlikult suletud ning paar p2eva ei ole enam sadanud. Ja oh sa imet, t2na tervitab meid t2iesti selge taevas, p2ike naeratab taevalaotuses ja juba ootab meid oma lummusesse, vabasse loodusesse!